Deklareerimata remonditoomine ei ole import; re-eksport võib võla kustutada

Kohus leiab, et kolmanda riigi transpordivahendi toomine liitu ilma tollivormistuseta ei ole käibemaksuga maksustatav import, kui objektiivsed ja kontrollitavad tõendid näitavad, et seda ei olnud kunagi ette nähtud liidus kasutamiseks ja see lahkus sealt uuesti ilma tegeliku kasutamisetaEuropa. Re-ekspordile eelnenud remondi- ja hooldustööd ei ole ise selline kasutusEuropa ning remonditeenused on eraldi tehingud. Ebaregulaarsest sisenemisest tekkinud tollivõlg võib pärast re-ekspordi siiski kustuda, kui töid oleks võinud lubada seestöötlemiselEuropa.

Asi puudutab Šveitsis elavat omanikku, kes sõitis Šveitsis registreeritud purjekaga haagisel Saksamaale seda tollile esitamataEuropa. Samal päeval peatatuna ütles ta, et on teel Saksa laevatehasesse päramootori töödeks. Tolliasutus määras imporditollid ja impordi käibemaksu. Ta tasus tollid, lasi tehases hooldada pilsikiilu, mootorit, kütusefiltrimist ja heitgaasikatalüsaatorit ning eksportis paadi seejärel tagasi ŠveitsiEuropa. Maksukohus tühistas määruse ja luges kogu tolli- ja käibemaksuvõla re-ekspordiga kustunuks. Bundesfinanzhof esitas kaks küsimust: kas transpordivahend siseneb liidu majandusvõrku, kui sellel tehakse üksnes teenus, ning kas ekspordieelne hooldus ja remont on kasutus liidu tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k tähenduses.

Käibemaksu osas meenutab kohus, et import käibemaksidirektiivi artikli 2 lõike 1 punkti d ja artikli 30 järgi, maksukohustus tekkides artiklite 70 ja 71 järgi, kulgeb paralleelselt tollidega: ebaregulaarne toomine loob eelduse, et kaubad on sisenenud majandusvõrku ja võivad tarbitavaks muutudaEuropa, sest tarbimine on tegu, mida käibemaks maksustab. Kuid rikkumine üksi ei tõesta sellesse võrku sisenemistEuropa. Eeldus lükatakse ümber, kui importija objektiivsete ja kontrollitavate tõenditega näitab, et kaubad ei olnud ette nähtud tarbimiseks ega kasutamiseks liidusEuropa. Transpordivahendeid kasutatakse, mitte ei tarbita, ning tegelik kasutus tähendab kasutamist vastavalt nende eriotstarbele, eelkõige inimeste või kaupade veoks. Viibimine liidus, liikumine remondikohta haagisel ilma purjetamata ning tööd, mille ainus eesmärk on muuta paat purjetamiskõlblikuks, ei ole tegelik kasutusEuropa. Šveitsi elukoht ja registreering, haagisevedu, Saksamaa sidemete puudumine tehasest väljapoole ning re-ekspordi räägivad liidus kasutamise vastu, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollib. See, et remonditeenused ise võivad olla maksustatavad teenused artikli 2 lõike 1 punkti c järgi, on impordi käibemaksust sõltumatu ega muuda paadi toomist impordiksEuropa.

Tolli osas tekkis võlg määruse (EL) nr 952/2013 artikli 79 lõike 1 punkti a järgi artikli 139 lõikes 1 sätestatud esitamiskohustuse rikkumisestEuropa. Artikli 124 lõike 1 punkt k, loetuna koos põhjendusega 38 ja artikli 124 lõikega 6, kustutab artikli 79 võla pettusekatsuta, kui kaupu ei ole kasutatud ega tarbitud ja need on tolliterritooriumilt välja viidudEuropa. Kasutatud tähendab ainult kasutust, mis ise põhjendaks tolle. Tööd, mida oleks võinud lubada seestöötlemisena artikli 256 alusel, ei ole kasutus isegi vormilise loataEuropa; puuduv formaalsus ei saa võtta tõhusust rikkumiste jaoks loodud sättelt. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas tehase tööd kuulusid seestöötlemise alla ja kas omanik täitis artikli 211 tingimused, sealhulgas tagasiulatuva loa ning liidust väljaspool asuva isiku puhul delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 161 üksikjuhtumi erandi.

Õiguslik alus on nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 1 punkt d ning artiklid 30, 70 ja 71 ning määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 79, 124 lõike 1 punkt k, 139, 211 ja 256 koos delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikliga 161 ELTL artikli 267 kohases menetluses.