Artikkel 8 määrusest 2022/1854 ei takista Bulgaaria 5% maksu

Euroopa Kohus (9. koda) on otsustanud, et määruse (EL) 2022/1854 artikkel 8 ei ole vastuolus Bulgaaria õigusnormidega, mis nõuavad elektritootjatelt igakuist 5% suurust makset nende elektri müügituludeltEuropa. Oma 22. oktoobri 2026. aasta otsuses kohtuasjas C-327/25 VETS Svoge, mis tehti Varhoven administrativen sadi eelotsusetaotluse alusel, otsustab kohus, et maks, millega rahastatakse energiasektori finantsstabiilsuse ja riikliku elektrivõrgu julgeoleku eest vastutavat avalik-õiguslikku üksust FSES-iEuropa, eksisteerib kõrvuti määrusega kehtestatud turutulude ülemmääragaEuropa. Makse ei ole ei artikli 6 lõike 1 ülemmäär ega üks artikli 8 lõike 1 kriisimeetmetestEuropa: selle eesmärk on võõras määruse eesmärgileEuropa ning selle isikuline kohaldamisala ei vasta kuidagi artiklis 8 silmas peetud meetmeteleEuropa, mistõttu jääb see täielikult välja määruse 2022/1854 kohaldamisalastEuropa. Igal juhul kohaldati määruse artikleid 6–8 üksnes 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023Europa, mistõttu artikkel 8 ei saa olla vastuolus maksuga väljaspool seda ajavahemikkuEuropa.

Sama vastus lahendab arvutusbaasi küsimuse. Artikkel 8, sealhulgas artikli 8 lõike 2 punktis a sätestatud diskrimineerimiskeelu tingimus, ei ole vastuolus siseriikliku normiga, mille kohaselt arvutatakse ja kogutakse igakuist 5% makset kogu riigi territooriumil toimunud elektri müügitulude aluselEuropa. Liikmesriigid on endiselt pädevad kehtestama kohustuslikke makseid avalik-õiguslike üksuste rahastamiseks, kellele on usaldatud avalikes huvides ülesandedEuropa, ning miski ei viita sellele, et selline maks kahjustaks määruse 2022/1854 tõhusust või oleks muul viisil vastuolus liidu õigusega.

Vaidlus puudutab VETS Svoge EOOD-d, viie hüdroelektrijaama omanikku, kes võlgnes 2024. aasta jaanuari ja veebruari eest 5% maksetena 86,828.39 BGN (about 44,395 euros). Äriühing oli 5% baasi arvutanud, arvates sellest maha sihtotstarbelised maksed, mille ta oli tasunud 2022. aasta rahandusseaduse kohaldamise seaduse ja 2023. aasta rahandusseaduse üleminekusätete alusel. 22. aprilli 2024. aasta aktiga määras asutus äriühingu koguvõlaks 55,671.89 BGN (about 28,465 euros), mis koosnes 41,971.86 BGN (about 21,460 euros) põhivõlast ning 13,700.03 BGN (about 7,005 euros) viivisest ajavahemiku 1. august 2021 – 22. aprill 2024 eest. Administrativen sad Sofia-grad jättis äriühingu kaebuse 9. oktoobril 2024 rahuldamata, leides, et 5% maks ja sihtotstarbelised maksed teenivad erinevaid eesmärke erinevate seaduste alusel ning et ükski üleminekusäte ei muutnud Zakon za energetikata artiklit 36f ega selle arvutusmeetodit.

Taotluse ülejäänud osa põrkus vastuvõetamatuse vastu. Kolmas küsimus, milles viidati Euroopa kliimaseadusele, taastuvenergia direktiivile ja elektrituru hinnareeglitele, tunnistati vastuvõetamatuksEuropa: peale üldiste väidete, et maks pärsib taastuvenergia tootmist, ei esitanud eelotsust taotlev kohus põhjusi ega seost nende instrumentide ja siseriikliku maksu vahelEuropa. Neljas küsimus jagas sama saatust osas, milles see tugines ELTL artiklile 63Europa. Harta artikli 17 osas kuulutas kohus end mitte pädevaksEuropa: maks ei rakenda liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 mõttesEuropa ning harta üksinda ei saa pädevust luuaEuropa.

Õiguslik alus on määruse (EL) 2022/1854 artikkel 8, määruse (EL) 2021/1119 artiklid 2 ja 4 koos ELTL artikli 191 lõikega 2, direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 3, määruse (EL) 2019/943 artiklid 3 ja 10 koos direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 5, ELTL artikkel 63, põhiõiguste harta artiklid 17 ja 51 lõige 1 ning Zakon za energetikata artikkel 36f.