Kohtujurist Rantos kiidaks heaks Itaalia laiendatud energiamaksu

Määruse (EL) 2022/1854 artiklid 1, 2 ja 14 ei takista Itaalial säilitamast ajutist energiasolidaarsusmaksu, mille isikuline kohaldamisala on laiem kui liidu maksu oma, eeldusel et riiklik meede täidab samaväärsustingimused määrusega hõlmatud sektorite osas.Europa See on vastus, mida kohtujurist Rantos pakub Euroopa Kohtule oma ettepanekusEuropa 22. oktoobril 2026 kohtuasjas C-153/25 Corte costituzionale eelotsusetaotluse alusel. Ettepanek pakub seega kohtu vastust seda ise andmata: punktis 69 öeldakse “I propose that the Court of Justice give the following reply” ning pooled peaksid ootama kohtu otsust kohtuasjas C-153/25, enne kui tulemust lõplikuks peavad.

Vaidlusalune meede on Itaalia seaduse nr 197 artikli 1 lõiked 115 ja 116, 29. detsember 2022. 2023. aastaks kehtestati sellega solidaarsusmaks, mida kohaldati mitte ainult toornafta, maagaasi, söe ja rafineerimise tootmisahela alguse ettevõtjatele, vaid ka elektri tootjatele ja edasimüüjatele, gaasi tootjatele, kaevandajatele ja edasimüüjatele, nafta tootjatele, turustajatele ja kauplejatele ning importijatele ja liidusisestele soetajatele edasimüügi eesmärgil.Europa Kauplemisplatvormid ning kütuse jaemüügi väike- ja mikroettevõtjad olid välistatud ning maksukohustus tekkis, kui vähemalt 75 % eelneva perioodi tuludest pärines loetletud tegevustest. Aluseks olid 1. jaanuarile 2023 eelnenud perioodi äriühingu tulumaksu tulud osas, milles need ületasid nelja eelneva perioodi keskmist vähemalt 10 %, maksumääraga 50 % ja ülempiiriga 25 % netovarast. Liidu maks hõlmab seevastu ainult äriühinguid ja püsivaid tegevuskohti, mille käibest vähemalt 75 % tuleb toornaftast, maagaasist, söest ja rafineerimisest, 2022. ja/või 2023. aasta maksustatavast ülemäärasest kasumist, mis ületab 20 % alates 2018. aastast arvestatud nelja aasta keskmist, määraga vähemalt 33 %.

Kohtujurist möönab, et artikli 14 lõike 1 sektoriloend on ammendavEuropa, nii et artikli 14 lõike 2 mõttes samaväärne riiklik meede peab põhimõtteliselt hõlmama samu sektoreid samalaadsete eeskirjade alusel, nagu kinnitab põhjendus 63Europa. Laiem kohaldamisala ei võta aga meetmelt sellisena samaväärsustEuropa: samaväärsust hinnatakse ainult artikli 14 lõikesse 1 kuuluvate sektorite osasEuropa ning nõuetele vastava maksu ja selle laienduse ühendamine ühte akti ei ole takistuseks. Määrus, mis on vastu võetud ELTL artikli 122 lõike 1 alusel erakorralise, sihitud ja ajutise hädameetmena, ei tähenda ammendavat maksupoliitika ühtlustamist ning jätab liikmesriikidele maksupädevuse oma kohaldamisalast väljaspoolEuropa. Laiendus võib kajastada riiklikke olusid: Itaalia sai 48,6 % oma 2022. aasta energiapaletist gaasist ilma märkimisväärse nafta või söe kaevandamiseta ning laiem maks andis umbes kahekordse tulu määruse ulatusega piiratud maksuga võrreldes. Komisjoni 2023. aasta novembri ülevaade näitas, et enamik samaväärseid meetmeid kasutanud liikmesriike oli neid laiendanud ka teistele sektoritele.

Laiendus ei riku ka sellisena määrust, kui miski ei viita sellele, et see õõnestaks määruse tõhusust või hiiliks kõrvale selle nõuetest, mille kohta eelotsusetaotlus midagi ei sisaldaEuropa. Elektri tootjad, keda artikli 6 tululaed juba hõlmasid, olid mõlema meetme all ainult 2022. aasta detsembris ning kumuleerimine ei ole sõnaselgelt keelatud: artikli 8 lõike 1 punkt a lubab riiklikke meetmeid, mis piiravad veelgi artikli 7 lõikes 1 nimetatud tootjate turutulusid. Eelotsust taotlev kohus peab kontrollima artikli 8 lõike 2 tingimusi, eelkõige et koondkoormus katab endiselt tegevuskulud ja jätab mõistliku investori oodatava kasumlikkuse. Hispaania vastuvõetamatuse väide langeb, sest hagejad vaidlustavad kooskõla määrusega.

Üheksa Lazio halduskohtu ning Messina ja Trieste maksukohtu asja on Corte costituzionale ees liidetud. Rantos esitas samal päeval ettepanekud paralleelsetes Belgia ja Iiri eelotsusetaotlustes, Varo Energy Belgium (C-358/24) ja Vermilion Energy Ireland (C-533/24), mida arutati koos 9. juunil 2026.

Õiguslik alus on kõrgete energiahindadega seotud hädaolukorra määruse (EL) 2022/1854, 6. oktoober 2022, artiklid 1, 2 ja 14, nagu tõlgendatud kohtuasjas C-153/25 pakutud vastuses.