Maksuvabastusega tulu ei ole topeltmaksustamine

Mõiste ”topeltmaksustamine” vaidluste lahendamise direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis c ei hõlma olukorda, kus sama tulu kuulub kahe liikmesriigi maksusüsteemide alla, kuid on ühes neist maksust vabastatud.Europa See on vastus, mida kohtujurist Laulhé Shaelou pakub Euroopa Kohtule oma ettepanekus 22. oktoobril 2026 kohtuasjas C-497/25 (Maxima LT) Administratīvā rajona tiesa (haldusasjade ringkonnakohus, Läti) eelotsusetaotluse alusel. Kui liikmesriik on rakendanud artikli 16 lõike 7 erandi, nagu LätiEuropa, võib ta seetõttu keelduda nõuandekomisjonile juurdepääsust topeltmaksustamise puudumise tõttuEuropa. Kohtu palvel käsitleb ettepanek ainult teist kolmest esitatud küsimusest; komisjoni moodustamise kohustus ja artikli 16 lõike 7 kaalutlusõiguse ulatus jäävad kohtu otsustada.

Vaidlus puudutab Hollandi müüjat, kelle õigusjärglane on Leedu hageja UAB Maxima LT, kes müüs 20. mail 2020 osalused 13 Läti äriühingus ettevõttele SIA MAXIMA Latvija. Läti maksustas kasu kinnisvarana: 12 äriühingu varadest üle 50 % oli Läti kinnisvara, mis toob kohaldamisele 1994. aasta Läti–Hollandi lepingu artikli 13 lõike 1. Holland nõudis sama kasu maksustamist residentsusriigina muu vara osas artikli 13 lõike 4 alusel. Vastastikune kokkuleppemenetlus algatati 8. märtsil 2021 ja see ebaõnnestus; 11. märtsil 2024 teatati, et kokkulepet ei saavutatud. Kuigi kasu kajastus müüja 2020. aasta kasumiaruandes, vabastas Holland selle osaluse vabastuse tingimuste aluselEuropa ning 22. aprilli 2024. aasta taotlus nõuandekomisjoni moodustamiseks lükati 31. juulil 2024 sellele vabastusele viidates tagasi.

Kohtujurist ühineb kõigi märkusi esitanud valitsuste ja komisjoniga. Sõnastuse kohaselt nõuab artikli 2 lõike 1 punkt c kahe või enama liikmesriigi lepinguga hõlmatud maksude ”imposition”-kehtestamist samale tulule, ”when it gives rise to” lisamaksukoormuse, suurenenud kohustuste või tühistatud või vähendatud kasutatavate kahjude näolEuropa. ”Imposition” tähendab tegelikult kehtestatud makse, mitte pelgalt hüpoteetiliselt võlgnetavaidEuropa, ning kolm tagajärge nimetavad majandusliku kahju, mille kattuvus peab kaasa tooma. 2017. aasta OECD mudellepingu kommentaar ja selle uus maksustamata jätmise vastane preambul osutavad samas suunas. Konteksti osas on artikli 16 lõige 7 mõiste ainus muu iseseisev kasutus; selle ülesanne on lasta liikmesriikidel piirata komisjonietapp topeltmaksustamise juhtudega, samas kui kokkuleppemenetlus jääb avatuks igale lepingute tõlgendamise küsimusele. Ettepanekus sisaldunud vabastatud tulu erandi väljajätmine laiendas mehhanismi kohaldamisala, määratlemata topeltmaksustamist uuesti. Eesmärkide osas teeniks lai tõlgendus küll õiguskindlust, kuid määrav on seadusandja loodud tasakaal — lai kokkuleppemenetlus, piiratud komisjon, tähtaegades jätkusuutlik.

Kui kohus seda järgib, sulgub nõuandekomisjoni uks kõikjal, kus tulu pääseb ühes riigis maksustamisest vabastuse — näiteks osaluse vabastuse — kaudu, vähemalt kui liikmesriik kohaldab artikli 16 lõiget 7Europa — Läti tegi seda oma maksu- ja tolliseaduse artikli 132 lõike 5 kaudu. Kokkuleppemenetlus jääb lepingute tõlgendamisvaidluse enda jaoks kättesaadavaks; nõustajad peaksid seetõttu püüdma võita juba selles etapis, mitte lootma komisjonile. Jälgige kohtu otsust, millega lahendatakse ka lahtised esimene ja kolmas küsimus.

Õiguslik alus on Euroopa Liidus maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta 10. oktoobril 2017 antud nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 artikli 2 lõike 1 punkt c ja artikli 16 lõige 7, nagu tõlgendatud kohtuasjas C-497/25 pakutud vastuses.