What sources does Taxxa search?

Taxxa searches a continuously updated collection of more than one million pages from tax authorities, government publications, legislation and case law across the European jurisdictions it covers. Every response cites the underlying material, so a professional can inspect the rule, its jurisdiction and whether it is current before relying on the result.

Can Taxxa work with a team’s own documents?

Yes. Research can combine the public knowledge base with a team’s own PDF, DOCX, CSV and TXT files in one workspace. That makes it possible to compare a client document with the relevant guidance, trace a conclusion to its source and prepare a draft without losing the evidence that supports it.

Who is Taxxa built for?

Accountants, auditors, tax advisors, payroll specialists, bookkeepers and advisory teams working across European jurisdictions. Shared workspaces keep research available to colleagues, and citations make review easier.

Where is customer data stored, and is it used to train models?

Customer data stays in the European Union and is never used to train language models.

Does Taxxa replace professional judgement?

No. Taxxa is a research and drafting workspace. It helps professionals reach an informed starting point faster; the professional still reviews the evidence and makes the final decision. It does not file returns, post bookkeeping entries or give legal advice.

Estoniae-MTA

Saabumine ei tähenda enam kohest Eesti maksuresidentsust

EMTA kannab saabumispäeva residentsuse ainult tegeliku rahvastikuregistri elukohakande või täidetud 183 päeva alusel, piirab tagasiulatuvust kolme aastaga ning hoiab registreerimise maksuresidentsusest lahus.

By Taxxa AI OyPublished 23 October 2026

Tax

Industry: Across industries

Eestisse saabuv inimene ei saa enam oodatava viibimise alusel kohe Eesti maksuresidentsuse kannet.Emta Maksu- ja Tolliamet kannab isiku maksuresidentsuse registrisse alles pärast seda, kui residentsuse aluseks olevad asjaolud on tuvastatudEmta: ainuüksi eeldatav 183-päevane viibimine lähema kaheteistkümne kuu jooksul ei piisaEmta. Kande aluseks on isiku tegeliku elukoha kanne rahvastikuregistris või Eestis viibitud 183 päeva täitumine.Emta Kui uustulnuk saabub lepingupartnerriigist, selgitatakse välja ja kõrvaldatakse võimalik topeltresidentsus igal üksikjuhul asjaolude alusel vastava lepingu kohaselt.

Tingimuste täitumisel kehtib residentsus siiski esimesest päevast.Emta Kes täidab 183 päeva kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul, loetakse residendiks esimesest dokumentaalselt tõendatud saabumise päevastEmta ning hiljem selgunud asjaolud registreeritakse tagasiulatuvalt samast päevast. 183 päeva arvestuses lähevad arvesse ainult Eestis füüsiliselt viibitud päevad, olenemata viibimise põhjusestEmta; terved Eestist väljaspool veedetud päevad arvesse ei lähe, samas kui isegi lühike Eestis viibitud ajaosa arvestatakse täispäevana. Ainus uus tagasiulatuvuse piir on aeg: aegumise tõttu ei muudeta residentsuse kannet üldjuhul tagasiulatuvalt rohkem kui kolme aasta võrraEmta.

Elukoha (elukoht) määramise reeglid lähtuvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 14: elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab; elukohti võib samal ajal olla mitu; elukoht loetakse muutunuks, kui inimene asub mujale elama asjaoludel, millest nähtub tema tahe elukohta muuta; ning kui elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse elukohaks koht, kus inimene parajasti viibib. Registreerimine ja maksustamine hoitakse lahus: rahvastikuregistri kanne üksi ei tekita maksuresidentsustEmta ega välista kande puudumine elukoha olemasolu Eestis tulumaksuseaduse tähendusesEmta ning kus elukohta väidetakse, otsustatakse selle üle tegelike elukohaga seotud asjaolude põhjal. Alaline elukoht on püsivaks, mitte lühiajaliseks kasutamiseks sisse seatud koht, olenemata sellest, kas see on omandis, üüritud või muul alusel isiku kasutusesEmta, näiteks abikaasa korter või tööandja üüritud eluruum; selle pidev kättesaadavus peab olema ilmne, samas kui ainult puhkuse-, äri- või õppereisi ajal kasutatav koht ei ole alaline elukoht. Ainuüksi Eestisse saabumine ei tekita alalist elukohtaEmta: kui püsivus on alguses ebaselge, võib see selguda hilisemast tegelikust kasutusest, näiteks pärast umbes kuuekuulist kodu kestvat kasutamist. Eesti kinnisvara omamine ei muuda kedagi iseenesest residendiksEmta ning väljaüüritud kodu ei loeta selle isiku elukohaks.

Praktilised tagajärjed puudutavad kinnipidamist ja deklareerimist. Eesti resident maksab tulumaksu kogu maailmas teenitud tulultEmta, topeltmaksustamist välditakse Eestis ning väljamaksja peab kinni EMTA kande alusel, otsustamata ise residentsuse üleEmta, teatades maksuhaldurile vastuolulisest teabest; mitteresidenti maksustatakse ainult Eesti allikast saadud tulultEmta. Kelle residentsust mõjutavad asjaolud muutuvad, peab sellest Maksu- ja Tolliametit esimesel võimalusel vormil R teavitamaEmta ning Eestist lahkuv resident, kellele Eestisse elukohta ei jää ja kes ei viibi Eestis üle 183 päeva kaheteistkümne kuu jooksul ega ole Eesti diplomaat, loetakse mitteresidendiks Eestist lahkumise päevale järgnevast päevastEmta. Tagasiulatuvad kanded toovad kaasa ümberarvestuse residendi deklaratsiooni, väljamaksja TSD-deklaratsiooni või maksuotsuse kaudu, enammakstud summad tagastatakse residendi deklaratsiooni või maksukorralduse seaduse § 106 alusel.

Õiguslik alus: Tulumaksuseadus § 6 (residendi kriteeriumid, sealhulgas residentsus saabumise päevast, kogu maailma tulu, lepingute ülimuslikkus ja vormi R teavitamiskohustus); tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 (elukoht); rahvastikuregistri seadus (elukohaandmete registreerimine).

Taotlege residentsuse kannet alles tegeliku rahvastikuregistri elukohakande või 183 täidetud päeva olemasolul, esitage vorm R kohe residentsuse asjaolude muutumisel ning lähtuge kinnipidamisel EMTA kandest.

Sources

Estoniae-MTA

Saabumine ei tähenda enam kohest Eesti maksuresidentsust

By Taxxa AI OyPublished 23 October 2026

Tax

Industry: Across industries