What sources does Taxxa search?

Taxxa searches a continuously updated collection of more than one million pages from tax authorities, government publications, legislation and case law across the European jurisdictions it covers. Every response cites the underlying material, so a professional can inspect the rule, its jurisdiction and whether it is current before relying on the result.

Can Taxxa work with a team’s own documents?

Yes. Research can combine the public knowledge base with a team’s own PDF, DOCX, CSV and TXT files in one workspace. That makes it possible to compare a client document with the relevant guidance, trace a conclusion to its source and prepare a draft without losing the evidence that supports it.

Who is Taxxa built for?

Accountants, auditors, tax advisors, payroll specialists, bookkeepers and advisory teams working across European jurisdictions. Shared workspaces keep research available to colleagues, and citations make review easier.

Where is customer data stored, and is it used to train models?

Customer data stays in the European Union and is never used to train language models.

Does Taxxa replace professional judgement?

No. Taxxa is a research and drafting workspace. It helps professionals reach an informed starting point faster; the professional still reviews the evidence and makes the final decision. It does not file returns, post bookkeeping entries or give legal advice.

EstoniaRiigikohus

Riigikohus jättis vanemahüvitise võrdsusküsimuse otsustamata

Riigikohus jättis Tartu hinnangu jagatava vanemahüvitise kohta läbi vaatamata: enneaegse sünni asjas otsustas ümberarvutamise keeld, mitte vaidlustatud säte.

By Taxxa AI OyPublished 14 September 2026

Payroll & Labour Legal & Corporate

Eesti Riigikohus on keeldunud otsustamast, kas jagatava vanemahüvitise reeglid diskrimineerivad enneaegselt sündinud laste vanemaidRiigikohus. Oma 14. septembri 2026. aasta lahendis asjas nr 5-26-26 (kohtumäärus 5-26-26/12)Riigikohus Riigikohus jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Tartu Halduskohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja läbi vaatamataRiigikohus.

Aluseks olnud vaidlus puudutas last, kes sündis 29. aprillil 2025 umbes kaks ja pool kuud enneaegsena: eeldatav sünniaeg oli 12. juuli 2025. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras kaebajale esmalt ema vanemahüvitise 97,19 eurot kalendripäeva kohta, mis arvutati lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuust, millest arvati maha sellele eelnenud üheksa kuud. Ema vanemahüvitise perioodi lõppedes määras SKA 19. juuni 2025. aasta otsusega jagatava vanemahüvitise ja arvutas kalendripäeva määra ümber lapse tegelikule sünnikuule eelnenud 21 kuust, millest arvati maha eelnenud üheksa kuud. Kuna laps oli enneaegne, nihkus arvestusperiood ema vanemahüvitise omaga võrreldes kolm kuud varasemaks, jättes välja perioodi, mil kaebaja sissetulek oli tõusnud — jagatava hüvitise kalendripäeva määraks jäi 80,77 eurot.

Kaebaja vaidlustas SKA otsuse, leides, et perehüvitiste seadus seab enneaegsete laste vanemad ebavõrdsesse olukorda. Tartu Halduskohus nõustus sellega oma 24. aprilli 2026. aasta otsuses asjas nr 3-25-3166Riigikohus: see leidis, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 39 lõike 3 punkt 2 on vastuolus võrdsuspõhiõigusega, kuivõrd see arvutab enneaegsete laste vanemate jagatava hüvitise tegelikust, mitte eeldatavast sünnikuust lähtudesRiigikohus, jättis sätte kohaldamataRiigikohus, tühistas SKA otsuseRiigikohus ja kohustas SKA-d otsustama uuesti ema vanemahüvitise arvestusperioodi järgiRiigikohus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — eesistuja Villu Kõve ning liikmed Oliver Kask, Ivo Pilving, Heili Sepp ja Margit Vutt, otsustades kirjalikus menetluses — selle põhiseadusliku küsimuseni ei jõudnudRiigikohus. Selle keskne seisukoht on tõlgenduslik: PHS § 45 lõige 3, mille järgi sama isiku sama lapse eest korduva taotlemise korral kalendripäeva määra ümber ei arvutataRiigikohus, hõlmab ka vanemat, kes taotleb esmalt üht ja seejärel teist liiki vanemahüvitist sama lapse eestRiigikohus. Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja SKA olid leidnud, et säte kohaldub ainult sama liiki hüvitise korduvale taotlemisele; kolleegium ei nõustunud, leides, et sõnastus sellist eristust ei teeRiigikohus ja sätte paiknemine kitsamale tõlgendusele ei viitaRiigikohus.

Selle tõlgenduse järgi oleks halduskohus pidanud kaebuse rahuldama § 45 lõike 3 alusel — leides, et kaebajale juba määratud ema vanemahüvitise kalendripäeva suurust ei tohtinud ümber arvutada, kui ta taotles sama lapse eest jagatavat vanemahüvitistRiigikohus — selle asemel, et jätta kohaldamata § 39 lõike 3 punkt 2. Kuna § 39 lõike 3 punkt 2 ei olnud seega põhiasja lahendamisel otsustava tähtsusega, ei olnud see konkreetse normikontrolli jaoks asjassepuutuv säte ning järelevalveasi tuli jätta läbi vaatamataRiigikohus. Kolleegium määras ka avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega asendada.

Riigikogu, SKA ja Vabariigi Valitsus kaitsesid tegeliku sünnikuu reeglit objektiivse ja põhjendatuna, justiits- ja digiminister pidas seda aga põhjendamata ebavõrdseks kohtlemiseks. Võrdsuse küsimust ennast ei otsustatudRiigikohus; õiguskantsleri kahtluse osas ema vanemahüvitise arvestuskuu suhtes lükkas kolleegium kahtluse sõnaselgelt tagasi.

Õiguslik alus: Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. septembri 2026. aasta määrus 5-26-26/12, millega tõlgendatakse perehüvitiste seaduse § 45 lõiget 3Riigikohus; Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2026. aasta otsusega asjas nr 3-25-3166 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve jäeti läbi vaatamataRiigikohus.

Kui SKA arvutab pärast enneaegset sünnitust teie jagatava vanemahüvitise ema vanemahüvitisest madalamaks, viidake vaidlustamisel perehüvitiste seaduse § 45 lõikele 3: kohtumääruse 5-26-26/12 järgi ei tohi sama lapse eest juba määratud kalendripäeva määra ümber arvutada.

Sources

5-26-26/12 - Kohtumäärus