Kohus jättis PNB Banka apellatsiooni SRB otsuse peale rahuldamata

5. novembril 2026Europa jättis Euroopa Kohus (kaheksas koda) täielikult rahuldamata Läti krediidiasutuse PNB Banka AS-iEuropa apellatsiooni kohtuasjas C-74/24 PEuropa Üldkohtu 15. novembri 2023. aasta otsuse (T-732/19) pealeEuropa. Üldkohus oli jätnud rahuldamata panga hagi, milles nõuti Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) otsuse SRB/EES/2019/131Europa 15. augustist 2019Europa tühistamist; selle otsusega oli SRB otsustanud PNB Banka suhtes kriisilahenduskava mitte vastu võttaEuropa. Kohus mõistis PNB Bankalt välja tema enda kohtukulud ning SRB ja Euroopa Keskpanga (EKP) kohtukulud.

15. augustil 2019 oli EKP leidnud, et PNB Banka on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuv määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 esimese lõigu punkti a tähendusesEuropa, ning samal päeval oli SRB tuvastanud, et kriisilahenduskava tingimused ei ole täidetudEuropa, sätestades artiklis 1, et PNB Bankat kriisilahendusele ei allutataEuropa. Läti kriisilahendusasutus Finanšu un kapitāla tirgus komisija taotles seejärel maksejõuetusmenetlust; Riia linnakohus (Vidzeme) kuulutas panga maksejõuetuks 12. septembril 2019Europa ning EKP võttis pangalt tegevusloa ära alates 18. veebruarist 2020Europa. Kriisilahenduskava eeldab kolme kumulatiivset tingimust: krediidiasutus on maksejõuetu või muutub tõenäoliselt maksejõuetuks, ükski erasektori alternatiivne meede ega järelevalvemeede ei suudaks maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida ning kriisilahendusmeede on avalikes huvides vajalikEuropa.

Kohus lükkas tagasi SRB vastuväite apellatsiooni vastuvõetamatuse kohtaEuropa. Advokaadi volikiri oli panga juhatuse poolt antud enne maksejõuetushalduri määramist ega olnud piiratud esimese astme menetlusega, mistõttu hõlmas see ka apellatsiooniEuropa, ning haldur ei vaidlustanud kunagi selle kehtivust. Pädevuse osas tuletas kohus meelde, et liidu õigusakte eeldatakse õiguspäraseks, kuni need kehtetuks tunnistatakse või tühistatakse, mistõttu Üldkohus võis tugineda EKP 1. märtsi 2019. aasta otsusele lugeda pank oluliseks, kuigi see liigitus oli veel vaidlustatudEuropa, ega pidanud menetlust peatama. SRB on pädev vastu võtma siduvat otsust kriisilahenduskava vastu võtmata jätta, kui artikli 18 lõike 1 tingimused ei ole täidetudEuropa, mida kinnitab kohtuotsus kohtuasjas ABLV Bank versus SRB (C-602/22 P); täheldus kohtuasjas komisjon versus SRB (C-551/22 P), et SRB ei või vastu võtta iseseisva õigusmõjuga õigusakte, puudutab üksnes kriisilahenduskavasid.

Ärakuulamisõiguse osas leidis kohus, et Üldkohus oli rikkunud õigusnormiEuropa. Otsus kriisilahenduskava vastu võtmata jätta on panka kahjustav, mistõttu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a nõudis panga ärakuulamist enne otsuse vastuvõtmistEuropa. Teabevahetused, millele Üldkohus oli tuginenud, olid toimunud EKP usaldatavusnormatiivide järelevalve raames, mis on artikli 18 menetlusest eraldi, ning panka selles menetluses kunagi ära ei kuulatudEuropa. Viga jäi siiski tagajärjetuksEuropa: ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu tühistamine eeldab, et hageja näitab konkreetselt, et menetlus oleks võinud viia teistsuguse tulemuseniEuropa, millele PNB Banka kummaski kohtus kunagi ei viidanudEuropa. Esimene apellatsiooniväide puuduliku esindatuse kohta Üldkohtus jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna sel puudus apellatsioonile nõutav selgus ja täpsus; teine väide põhjenduste puudulikkuse kohta jäeti osalt mõjutuseta ja osalt vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

Õiguslik alus: määruse (EL) nr 806/2014 artikkel 18, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a ning kohtuasi C-74/24 P, mis kinnitab kohtuasja ABLV Bank versus SRB (C-602/22 P).