EstoniaFinantsinspektsioon
Kindlustusgrupi järelevalvest väljaarvamine kitseneb alates 30.01.2027
EIOPA kindlustusgrupi järelevalvest väljaarvamise suunis EIOPA-BoS-25/525 kohaldub alates 30. jaanuarist 2027; Finantsinspektsioon avaldab selle eesti ja inglise keeles 'Juhendi' all koos juhatuse otsusega.
By Taxxa AI OyPublished 18 November 2026
Industry: Edasikindlustus · Kindlustus
Finantsinspektsiooni kindlustusjuhendite lehel on EIOPA “Suunised kindlustus- ja edasikindlustusandjate kindlustusgrupi järelevalve alt väljajätmise kohta” 'Juhendi' all, linkidega 'Suunis eesti keeles' ja 'Suunis inglise keeles' ning 'Juhatuse otsusega', 'Jõustumise ajaga' 30.01.2027. Lingitud tekst on EIOPA-BoS-25/525
FI, vastu võetud 26. novembril 2025; suunised kohalduvad alates 30. jaanuarist 2027 ja on adresseeritud Solventsus II direktiivis määratletud järelevalveasutustele.
Pädevad asutused peavad tegema kõik endast oleneva, et EIOPA suuniseid järgida, lisama järgitavad suunised asjakohasel viisil oma õigus- või järelevalveraamistikku ning kinnitama EIOPA-le kahe kuu jooksul pärast tõlgitud versioonide väljaandmist, kas nad järgivad või kavatsevad järgida neid suuniseid
FI, esitades mittejärgimise põhjused. Pädev asutus, kes selle tähtaja jooksul ei vasta, käsitatakse teateid mittetäitvana ja neist sellisena ka teatatakse
FI.
Esimene suunis sulgeb väljaarvamised, mis jätaks kindlustusgrupi üldse järelevalveta
FI. Kindlustusgrupi järelevalveasutus ei tohiks ettevõtjat kindlustusgrupi järelevalve kohaldamisalast välja jätta, kui see toob kaasa kindlustusgrupi järelevalve kohaldamata jätmise Solventsus II direktiivi artikli 213 lõike 2 punktide a–c alusel mis tahes järgmisel juhul: olulised kindlustusgrupisisesed tehingud, sealhulgas kõrvalteenuste osutamine, ettevõtja või tema sidusettevõtjate ja kindlustusgruppi kuuluvate kindlustus- või edasikindlustusandjate vahel; ettevõtja koordineerib finants- või investeerimisotsuseid või avaldab märkimisväärset mõju kindlustusgruppi kuuluvate muude kindlustus- või edasikindlustusandjate tegevusele või protsessidele; või Solventsus II direktiivi artiklite 229 või 229a kohaldamine kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes võimaldaks kindlustusgrupi järelevalve kohaldamata jätmise asemel paremini mõista riske, mis võivad mõjutada teisi kindlustusgruppi kuuluvaid kindlustus- või edasikindlustusandjaid.
FI
Teine suunis käsitleb väljaarvamisi asutustevahelise teabevahetuse õiguslike takistuste tõttu vastavalt Solventsus II direktiivi artikli 214 lõike 2 punktile a
FI, taas üksnes juhtudel, kus kindlustusgrupi järelevalvet muidu ei kohaldataks. Kindlustusgrupi järelevalveasutus peaks sellist väljaarvamist kaaluma üksnes juhul, kui neli tingimust on koos täidetud: ettevõtja asub kolmandas riigis, mille kohta ei ole tehtud Solventsus II direktiivi artiklite 227 ja 260 kohast samaväärsust kinnitavat otsust; ettevõtja kolmanda riigi järelevalveasutus ei ole IAISi mitmepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi osaline; kindlustus- või edasikindlustusandja on väike, eraldi ja koos võetuna, koguvara ja, kui see on asjakohane, kindlustustehniliste eraldiste seisukohast võrreldes teiste kindlustusgruppi kuuluvate ettevõtjate ja kindlustusgrupi kui tervikuga; ning kõik riskid, mida kindlustus- või edasikindlustusandja ja tema sidusettevõtjad võivad endast kujutada, on konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjate tasandil nõuetekohaselt kindlaks tehtud ja juhitud, eelkõige kajastuvad need kõnealuste kindlustus- ja edasikindlustusandjate oma riskide ja maksevõime hindamises ning solventsuspositsioonis.
FI Kui need tingimused kehtivad, peaks kindlustusgrupi järelevalveasutus artikli 214 lõike 2 punkti a kohaldamise asemel kaaluma võimalust allkirjastada vastastikuse mõistmise memorandum mittesamaväärse jurisdiktsiooni kolmanda riigi järelevalveasutusega.
Kolmas suunis käsitleb väljaarvamisi Solventsus II direktiivi artikli 214 lõike 2 punkti b või c alusel
FI sama tagajärjega. Neid tuleks kaaluda üksnes juhul, kui väiksust ja konsolideerimisgrupi tasandi riskijuhtimist käsitlevad tingimused on täidetud ning, kui ettevõtja on emaettevõtja, tulenevad emaettevõtja riskid peaaegu eranditult kindlustusgruppi kuuluvate kindlustus- või edasikindlustusandjate riskidest
FI.
Neljas suunis käsitleb kõrgeima tasandi emaettevõtja väljajätmist ja kindlustusgrupi järelevalve kohaldamist vahepealse osaleva ettevõtja tasandil
FI. See tee eeldab kolme tingimust: kõrgeima tasandi emaettevõtja ei ole üheski esimese suunise olukorras, välja arvatud see, et kõrgeima tasandi emaettevõtjale tehtavaid dividendimakseid ei tohiks käsitada oluliste kontsernisiseste tehingutena; kõik asjaomased kindlustusgrupi riskid, vastastikused seosed ja kindlustusgrupisisesed tehingud, mis võivad mõjutada kindlustus- või edasikindlustusandjaid, võetakse vahepealse osaleva ettevõtja tasandil nõuetekohaselt arvesse; ning kindlustusgrupi järelevalveasutusel on piisavalt teavet kõrgeima tasandi emaettevõtja või tema sidusettevõtjate ja teiste kindlustusgruppi kuuluvate ettevõtjate vaheliste kindlustusgrupisiseste tehingute kohta
FI.
Viies suunis reguleerib ümberhindamist artikli 214 lõike 3 alusel
FI: järelevalveasutus peaks kinnitama, kas kõik väljajätmist õigustavad tingimused on endiselt kehtivad, ning jälgima korrapäraselt üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning väljajäetud ettevõtjate ja nende sidusettevõtjate vahelisi kindlustusgrupisiseseid tehinguid olemasolevate või täiendavate aruannete kaudu. Kindlustusgrupid, millel on väljaarvatud üksus või mis seda taotlevad, peaksid oma juhtumit nende kumulatiivsete tingimuste alusel kontrollima. Õiguslik alus: määruse (EL) nr 1094/2010 artikkel 16; direktiivi 2009/138/EÜ (Solventsus II direktiiv) artiklid 213, 214, 227, 229, 229a ja 260; EIOPA-BoS-25/525.
Kui teie grupis on väljaarvatud üksus või kavatsete väljaarvamist taotleda, hinnake üksust suuniste 1–4 alusel ja valmistage ette kontsernisiseste tehingute aruandlus artikli 214 lõike 3 kohaseks ümberhindamiseks.