EstoniaRiigikohus
Protokollimata vastuväide ei võta vaidlustusõigust
Riigikohus elustas korteriühistu põhikirjamuudatuse vaidlustuse: koosolekul esitatud, kuid juhataja vea tõttu protokollimata vastuväide säilitab kehtetuks tunnistamise nõude õiguse; pelgalt vastuhääletus seda ei tee.
By Taxxa AI OyPublished 18 November 2026
Industry: Across industries
18. novembril 2026 tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium (Vutt, Paal, Triipan) määruse asjas 2-24-11813/34 — TYCOON OÜ vaidlustus Tallinna Võistluse tn 6 korteriühistu 30. juuni 2024. aasta üldkoosoleku kohta. Kohus tühistas ringkonnakohtu 15. mai 2026. aasta määruse, millega jäeti rahuldamata liikme nõue otsuse 1 vastu
Riigikohus — uue põhikirja
Riigikohus — ning menetluskulude jaotuse, saatis asja uueks läbivaatamiseks
Riigikohus ja rahuldas kaebuse. Maakohtu otsuse 2 — vaidlusaluse kuluarvestuse tagasiulatuva heakskiidu — kehtetuks tunnistamine oli jõustunud, kuna kaebuse esitas üksnes liige, mistõttu on kohtute ees nüüd üksnes põhikirjamuudatus.
Määruse keskne seisukoht puudutab seda, kes võib juriidilise isiku organi otsust vaidlustada. Koosolekul viibiv liige võib taotleda kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lõike 4 teise lause alusel KrtS § 29 lõike 2 kaudu üksnes protokollitud vastuväitega.
Riigikohus Vastuväide teenib õiguskindlust: see hoiatab kohalviibivaid liikmeid, et hääletaja lükkab tulemuse tagasi ja võib selle vaidlustada, ning osutab võimalikule ebaseaduslikkusele enne hääletust. Pelgalt eelnõu vastu hääletamine ei ole vastuväide
Riigikohus, sest vastuhääl väljendab mittenõustumist, kuid mitte tingimata seisukohta, et otsus on ebaseaduslik; samas ei pea vastuväite esitaja sõnaselgelt teatama kavatsusest hiljem vaidlustada — piisab, kui kohalviibivale mõistlikule liikmele on arusaadav, et esitaja peab hääletatavat otsust materiaalselt või protseduuriliselt seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaks. Hilisem vaidlustamine ilma protokollitud vastuväiteta oleks vastuolus varasema käitumisega ja rikuks head usku.
Protokollimine on nõutav
Riigikohus, kuid puuduv kanne ei ole alati saatuslik
Riigikohus. Koosolekul esitatud vastuväide loetakse nõuetekohaselt esitatuks ka siis, kui see jäi koosoleku juhataja või protokollija eksimuse või pahausksuse tõttu protokolli kandmata
Riigikohus; hinnang lähtub öeldu sisust, mitte pealkirjast, üksikutest sõnadest ega esitaja ekslikest väljenditest
Riigikohus ning protokoll on vastuväite tõendamisel küll oluline, kuid mitte ainus võimalik tõend
Riigikohus — vastasel juhul saaks ühing iga vaidlustuse nurjata, jättes vastuväited lihtsalt protokollimata. Koosoleku pidamine ja vastuväidete nõuetekohase protokollimise korraldamine on koosoleku juhataja kohustus KrtS § 20 lõike 1 kaudu kohalduva MTÜS § 21 lõike 6 alusel; liiget, kelle esitatud vastuväitedokumenti vastu ei võetud, ei saa süüdistada puudulikus protokollis.
Nii juhtus ka siin. Liige oli kuluarvestusele vastuväite esitanud juba enne koosolekut Korto keskkonnas, andis koosolekul üle vastuväitedokumendi, mida juhataja käsitas päevakorra täiendamise ja kompromissi ettepanekuna ning vastu ei võtnud, ja esitas tervikdokumendi uuesti vahetult pärast koosoleku lõppu. Vastuväited loevad üldjuhul üksnes koosoleku lõppemiseni, mistõttu ei piisanud üksinda ei eelnev Korto seisukoht ega koosolekujärgne esitamine — kuid koosolekul esitatud vastuväide luges
Riigikohus ja selle sõnum ei saanud kellelegi üllatusena tulla. Ringkonnakohtu vastupidine järeldus oli tuvastatud asjaolude vale õiguslik hinnang
Riigikohus, mistõttu tuli määrus tühistada
Riigikohus.
Sisuliselt suunas kohus uut läbivaatamist: põhikirjamuudatus ei ole tühine
Riigikohus ning KrtS § 40 lõike 2 rikkumine muudab selle ülimalt kehtetuks tunnistatavaks TsÜS § 38 lõike 1 esimese lause alusel
Riigikohus. KrtS § 40 lõike 1 vaikimisi reegel on proportsionaalsed sissemaksed kaasomandiosa suuruse järgi, mis on seotud eriomandi suurusega; lõike 2 põhikirjapõhine erand on kitsas, lubatud üksnes erandjuhul, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi omaniku huve. Erikasutusõigusega osa sarnaneb eriomandiga, mistõttu võib mõõdetavate kütte- ja elektrikulude panemine üksnes erikasutajate kanda olla õiglane — suure erikasutusõiguse omaniku kulude hüpe ei muuda veel arvestuspõhimõtet ebamõistlikuks, samas kui välistatud omanike kulukandmine võib neid kahjustada. Uue läbivaatamise kohus peab veel otsustama, kas garaaži oluliselt väiksem tegelik tarbimine muudab jaotuse ülemäära kahjustavaks. Menetluskulud jäävad asja lahendava kohtu otsustada. Õiguslik alus: TsÜS § 38 lõiked 1 ja 4; KrtS §§ 20, 29 ja 40; MTÜS § 21 lõige 6; TsMS §§ 688, 691, 692 ja 695.
Esitage ebaseaduslikkuse vastuväited koosolekul protokolli ja tagage nende protokollimine; koosoleku juhataja peab vastuväited protokollima ja esitatud dokumendid vastu võtma.