Tööandjad peavad tellima tervikliku töötervishoiu analüüsi iga 3 aasta järel

Eesti tööandjad peavad laskma töötervishoiuarstil analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna ning tellima selle analüüsi regulaarselt vastavalt vajadusele ja vähemalt üks kord kolme aasta jooksulSM. Esimene analüüs pidi valmima hiljemalt 1. jaanuariks 2026SM. Analüüs on töötervishoiuteenuse kohustuslik osa: tööandja tellib selle töötervishoiuarstilt, kes võib kaasata teisi spetsialiste ning võib paranduste tegemiseks töökeskkonda külastada.

Arsti teenus hõlmab enamat kui tervisekontroll. Arst tutvub tööandja töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökohta, analüüsib ettevõtte üldist töötervishoiu olukorda, teeb riskianalüüsil põhinevaid töötajate tervisekontrolle, teeb ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks ning nõustab nii tööandjat kui ka töötajaid. Kui haiguslehed kuhjuvad, võib analüüs tugineda puudumise ja üldiste tervisenäitajate statistikale, sealhulgas tööga seotud terviseprobleemidele; kui õnnetused korduvad, uuritakse, kas need on seotud konkreetse osakonna, töö või põhjusega. Arst edastab tööandjale ainult töökeskkonna parandamiseks vältimatult vajalikke ja selle tööga vahetult seotud terviseandmeid, mitte kunagi diagnooside andmeid. Tööandja peab arsti ettepanekuid tingimuste parandamiseks rakendama, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kuludRiigiteataja, lisades need vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse.

Kaugtöö puhul kajastab tööandja töö iseloomust tulenevaid võimalikke riske töökeskkonna riskianalüüsis ning rakendab abinõusid terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks, arvestades kaugtöö erisusi. Kaugtöö riske võib kaardistada üldistatud kujul, mitte hinnata eraldi iga töötaja ja iga töötegemise koha, näiteks kodu, raamatukogu, kohviku või rongi kohta, hõlmates näiteks valest tööasendist, kehvast valgustusest ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevaid riskeSM. Enne töötaja kaugtööle lubamist ning seejärel regulaarselt vastavalt vajadusele juhendab tööandja töötajat nende riskide maandamisel ja ohutu töökoha kujundamisel; töötaja peab seejärel kujundama ohutu kaugtöö töökoha tööandja juhiste järgi. Tööandja tagab tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid, korraldab töötaja tervisekontrolli, uurib tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning maksab haigushüvitist seadusjärgses korras. Kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel ning muid töötervishoiu- ja tööohutuskohustusi täidetakse vaid niivõrd, kuivõrd kaugtöö eripärad seda võimaldavad.

Varasema tööandja juures tehtud tervisekontrolli otsusele võib tugineda, kui töötaja selle ise esitab, ning ajastuses lähtutakse sellest otsusest, kui ohutegurid ja töö laad ühtivad. Otsuse vormil on väli kontrolli aluseks olevate ohutegurite ja töölaadide kohta, mis näitab, mida kontroll hõlmas; kahtluse korral konsulteerib tööandja töötervishoiuarstiga. Tervisekontroll tehakse tööajal keskmise tööpäevatasu maksmisega ning teenusega seotud kulud kannab tööandja. Õiguslik alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13¹ (töötervishoiuteenus, terviklik analüüs ja tervisekontroll), § 13⁵ (tööandja kohustused kaugtöö korral) ja § 14 (töötaja kohustused).