Üksi töötajate, ühisalade ja kliinikute esmaabiandja erand

Ettevõtted, mille töötajad töötavad üksi, ei pea esmaabiandjat määrama.Tooelu Sama kehtib seal, kus ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorraldusesTooelu, ning tervishoiuteenuse osutajatele, kes ei pea määrama kedagi.Tooelu

Lähtpunkt jääb samaks: tööandja määrab töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja ja sellel ametikohal saab tegutseda ainult asjakohase koolitusega töötaja. Arvu määrates arvestatakse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu, mistõttu võib vaja minna mitut esmaabiandjat. Kui ettevõte asub mitmes territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või tehakse tööd vahetustega, peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiandja. Arvestada tuleb sellega, et õnnetus võib juhtuda ka esmaabi oskajaga ning et ainus esmaabiandja võib olla puhkusel, haiguslehel või muul põhjusel töökohalt eemal.

Erandid kaotavad määramiskohustuse; need ei kaota esmaabi kättesaadavust ennast.Tooelu Tööandja tagab endiselt esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal. Esmaabi andmise juhised, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber paigutatakse nähtavale kohale ning töötajaid teavitatakse ka muul viisil, andmeid ajakohastatakse iga kord, kui esmaabiandjad vahetuvad. Vahendid peavad olema kättesaadavad, juurdepääsetavad ja märgistatud, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites ning liikur- ja eritöömasinates. Esmaabiruum või selleks kohandatav ruum kanderaamipääsu ja märgistusega tagatakse seal, kus seda nõuavad töötajate arv, tegevuse iseloom või vigastuste iseloom; puhkeruum sobib, kui seal on võimalik lamada. Tervisekahjustuse saanud töötaja toimetamine tervishoiuasutusse või koju toimub arsti korralduse kohaselt ning esmaabiandja kontrollib regulaarselt vahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele.

Tööandja korraldab omal kulul esmaabiandja koolituse ühe kuu jooksul alates tema määramisest: vähemalt 16 akadeemilist tundi, iga kolme aasta järel kuue akadeemilise tunni pikkune täienduskoolitus, mõlema ajal makstakse keskmist tööpäevatasu. Uut koolitustsüklit ei ole vaja, kui määratav on läbinud samaväärse koolituse kuni kolm aastat enne määramist, ning täienduskoolitust ei ole vaja, kui samaväärne koolitus on läbitud kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust. Koolitustsüklit ei korraldata üldse, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab juba erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist. Koolitus ja täienduskoolitus toimuvad täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse nõuete kohaselt ning selle viib läbi registrisse kantud tervishoiutöötaja, kellel on esmaabiõpetaja tunnistus.

Õppekava hõlmab õnnetusolukorra hindamist ja selles tegutsemist, sealhulgas paanikaga toimetulekut, hädaabi kutsumist, kannatanu seisundi hindamist, sealhulgas asendi muutmise riske, esmaabi olemust ja üldpõhimõtteid ning välistingimuste eripära; eluohtlikke seisundeid, sealhulgas infarkti, insulti ja kopsuvigastust; teadvusetust, sealhulgas hingamisteid, hapnikupuudusest tingitud ajukahjustust, võõrkehi ja elustamist, sealhulgas AED kasutamist; vigastusi, sealhulgas verejooksu peatamist, sidumist, luumurde, lahastamist, liigesetraumasid, põrutusi ja silmakahjustusi; uppumist, mürgistust, söövitust, põletust, külmakahjustust ja elektrilööki; meditsiinilist šokki; äkkhaigestumist, sealhulgas epilepsiahoogu, diabeetilist koomat, anafülaktilist šokki, minestust, astmahoogu ja kõhuvalu; ning töökoha esmaabivahendite valikut ja kasutamist. Määratud esmaabiandjate esitamine TEIS iseteeninduses on vabatahtlik.

Õiguslik alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13², koolituse üksikasjad tervise- ja tööministri määruses nr 50.