EstoniaRiigikohus
MTA võib juhatuse liikmete vara tagada enne maksuotsust
Riigikohus jättis kahe juhatuse liikme korteriosade keelumärked kehtima tulevase 63 100-eurose nõude tagamiseks: eelnev tagamine on lubatud, kuid erandlik.
By Taxxa AI OyPublished 1 October 2026
Eesti kõrgeim halduskohus on kinnitanud, et maksuhaldur võib saada kohtult loa juhatuse liikmete vara külmutamiseks tulevase isikliku vastutusnõude tagamiseks juba enne äriühingu enda maksuotsuse tegemistRiigikohus — kuid üksnes erandina, eriliselt põhjendatud varase tegutsemise vajaduse korral
Riigikohus. Riigikohtu halduskolleegium jättis 1. oktoobril 2026 kahe juhatuse liikme määruskaebuse rahuldamata
Riigikohus ning jättis kehtima nende ühisomandis oleva korteri osade käsutamise keelumärked
Riigikohus.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) oli kontrollinud C OÜ käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamist 2023. aasta jaanuarist detsembrini. 16. oktoobri 2025. aasta kontrolliakt hindas eeldatava maksuotsuse suuruseks vähemalt 63 100 eurot ja 65 senti, millele lisandub intressRiigikohus. C OÜ ja Osaühing W moodustasid väidetavalt ühtse majandusüksuse, mille vedajaks oli C OÜ: W kaudu laekus parkimisteenuse tulu 322 504 eurot ja 36 senti, sealhulgas käibemaksu 53 750 eurot ja 73 senti, kusjuures W ei olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud. Kontroll tuvastas ka varjatud sularahakäibe 28 440 eurot, mis liikus liikmete isiklike kontode kaudu, aluseta deklareeritud sisendkäibemaksu umbes 1 064 eurot ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed 14 184 eurot, millelt kuulub tasumisele tulumaks 3 546 eurot. Äriühingul puudus registervara, 2024. ja 2025. aasta deklareeritud kulud ületasid tulusid ning 2023. aasta lõpus oli selle kontodel umbes 155 eurot; kumbki liige deklareeris kuupalgana umbes 1 140 eurot.
29. oktoobril 2025 taotles MTA Tallinna Halduskohtult MKS § 1361 lõike 1 alusel luba kanda korteriosadele käsutamise keelumärkedRiigikohus. Kohus jättis taotluse 30. oktoobril 2025 rahuldamata
Riigikohus ega teinud määrust teatavaks
Riigikohus; Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle 6. jaanuaril 2026 ja andis loa
Riigikohus. Maksuotsus järgnes 27. jaanuaril 2026
Riigikohus; alates 17. märtsist 2026 toimunud sundtäitmine on 63 100 eurost ja 65 sendist sisse nõudnud vaid umbes 160 eurot
Riigikohus.
Sisuliselt on tulevase vastutusotsuse täitmise tagamine enne äriühingu võla kindlaksmääramist maksuotsuse või deklaratsiooniga põhimõtteliselt seaduslikRiigikohus. Maksuvõlg tekib vahetult seaduse alusel, kui seadusest tulenev kohustus muutub sissenõutavaks (MKS § 32), ega sõltu seega maksuotsuse tegemisest
Riigikohus; loa andev kohus kontrollib, kas tulevase vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline
Riigikohus ning kas esineb mõni MKS § 96 lõikest 6 tulenev takistus. Kuid mida varasemas faasis sekkutakse, seda erandlikum peab olema põhjendus
Riigikohus: tõenäosust on raskem kindlaks teha, riive kestab kauem ning tagamismeetmed ei tohi vaieldavates kontrollimenetlustes maksumaksjaid survestada. Seetõttu peab MTA selgitama, miks tagamine ei kannata maksuotsuse äraootamist
Riigikohus. Kõiki asjaolusid koos arvestades — võla suurus, äriühingu vara puudumine, sularahakäibe varjamine, liikmete varaline seis ja kontrolliakti olemasolu — oli see lävi 6. jaanuaril 2026, äriühingu maksumenetluse lõppfaasis täidetud
Riigikohus.
Menetluslikult rikkus keeldumismääruse puudutatud isikutele teatavaks tegemata jätmine menetlusnormeRiigikohus: MKS § 1361 lõige 4 annab edasikaebeõiguse nii MTA-le kui ka igale isikule, kelle õigusi määrus puudutab, nii rahuldamise kui ka rahuldamata jätmise korral
Riigiteataja, ning kättetoimetamata keeldumist ei saa edasi kaevata
Riigikohus. Tagasisaatmist polnud vaja — kolleegium hindas liikmete väiteid ise — ning andis esimese astme kohtutele praktilise juhise: kui taotlus jäetakse rahuldamata, kuid see pole ilmselgelt perspektiivitu, võib kohus põhjendatud juhul kohaldada edasikaebamise ajaks esialgset õiguskaitset
Riigikohus, näiteks ajutise käsutamise keelumärke, mis saadetakse esmalt täitmiseks ja seejärel puudutatud isikule
Riigikohus.
Nõustajad, kelle poole pöördutakse varase tagamistaotluse korral, peaksid nõudma kohe-tegutsemise põhjendust ja kontrollima tulevase vastutusarve tõenäosustRiigikohus. Menetluskulud jäid kummagi poole kanda. Õiguslik alus: MKS §§ 1361, 96, 32 punkt 1, 40 lõige 1 ja 84; HKMS §§ 234, 264, 265 lõige 3 ja 175 lõige 3; Riigikohtu määrus 3-25-3867, 1. oktoober 2026.
Riigikohus.
Kui nõustate juhatuse liiget, kelle suhtes taotleb MTA vara tagamist enne maksuotsust, nõudke varase tegutsemise põhjendust ja kontrollige tulevase vastutusotsuse tõenäosust, sealhulgas MKS § 96 lõikest 6 tulenevaid takistusi.