Eraisikust tööandja täidab täielikke registri- ja palgamaksukohustusi

Eraisik, kes võtab tööle teise eraisiku — lapsehoidja, remonditöölise, koduabilise — loetakse tööandjaksEmta ilma end füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimataEmta. Suhtele kohaldatakse Töölepingu seadust: leping sõlmitakse reeglina kirjalikult, suuline leping on lubatud ainult kuni kahe nädala pikkuse töö puhul ning töötaja tegelik tööle lubamine loetakse lepingu sõlmimiseks. Sellises kodumajapidamises töötavad töötajad peavad olema vähemalt 13-aastased. Maksustamisel loetakse eraisik tööandjaks, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ja maksab talle töötasuEmta.

Eraisikust tööandja registreerib töötaja töötamise registrisEmta. Igal väljamaksel peab tööandja kinni tulumaksuEmta, arvestab ja tasub sotsiaalmaksuEmta, peab kinni töötuskindlustusmakseEmta ning — kui töötaja on kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik — peab kinni ka kohustusliku kogumispensioni makseEmta. Tööandja esitab TSD deklaratsiooniEmta ning kui ta maksab hüvitist töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest, esitab ka INF 14Emta. TSD tähtaeg on väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevEmta ning arvestatud ja kinnipeetud maksud tasutakse Maksu- ja Tolliameti kontole samaks 10. kuupäevaksEmta; autokasutuse hüvitis deklareeritakse INF 14-l järgneva aasta 1. veebruariksEmta. Töötajale makstud töötasu ei saa maha arvata tööandja isikliku tuludeklaratsiooni deklareeritud aastatulust.

Kõik tööandjad hoiavad registriandmed kogu töötamise aja ajakohasenaEmta. Enne tööle asumist kantakse registrisse töötamise liik ja alguskuupäevEmta koos detailandmetega, nagu töökoha aadress, ametinimetus ja tööaja määr. Töötamise ajal toimunud muudatused kantakse registrisseEmta, samuti peatumine, näiteks vanemapuhkus või pikem tasustamata puhkus. Tähtajalise töötamise puhul kantakse registrisse lõppkuupäev; töösuhte lõppemisel lõpetab tööandja kande kümne päeva jooksulEmta ja märgib õigusliku aluseEmta. Alus peab vastama tegelikule põhjuseleEmta — „Muu põhjus” seda ei asenda — sest mitte iga alus ei anna õigust ravikindlustusele, vanemahüvitisele ega töötuna arvele võtmiseleEmta. Registrikanne üksi neid õigusi ei tekitaEmta, kuid koos teiste asjakohaste dokumentidega võib see olla otsustava tähtsusega.

Välismaalasest töötaja registreeritakse Eesti isikukoodigaEmta. Kui töötajal Eesti kood puudub ja ta töötab kuni viis päeva, võib tööandja registreerida sünniaja ja nimegaEmta; sellisele töötamisele sotsiaalseid tagatisi ei laieneEmta.

Ajutist töötamist töötuna arveloleku ajal — tööampsu — hinnatakse Tööturumeetmete seaduse § 11 aluselEmta: kuni kaheksa kalendripäeva kuusEmta, kusjuures ühekordne töötamine on piiratud kaheksa päevagaRiigiteataja, lubatud kuni 12 kuul mis tahes eelneva 24 kuu jooksulRiigiteataja, ning tasu kuus ja ühekordse töötamise eest on piiratud 40 protsendiga aasta kuu töötasu alammäärastRiigiteataja. Töötamine kantakse registrisse tegelikult tehtuna, leping sõlmitakse, registreerimine tehakse ja tööjõumaksud tasutakse tavapäraselt; Töötukassa hindab, kas tingimused on täidetud. Register teavitab töötajaid e-posti teel kannetest, lõpetamistest, tühistamistest ja peatamistest.

Õiguslik alus: Maksukorralduse seadus §§ 251–252, Töölepingu seadus §§ 4 ja 7 ning Tööturumeetmete seadus § 11.