Kohus: Kreeka võib diplomaadid 65-aastaselt pärast 35 aastat pensionile saata

Euroopa Kohus (10. koda) on otsustanud, et direktiiv 2000/78 ei ole vastuolus Kreeka õigusnormidega, millega diplomaadid saadetakse automaatselt pensionile 65-aastaseltEuropa, kui nad on täitnud 35 aastat pensioniõiguslikku avalikku teenistust. Oma 22. oktoobri 2026. aasta otsuses kohtuasjas C-359/25 Delevris, mis tehti Symvoulio tis Epikrateiasi eelotsusetaotluse alusel, otsustab kohus, et seaduse 3566/2007 artikli 98 lõige 1 võib jääda kehtima, tingimusel et see taotleb õigustatud tööhõive- ja tööturupoliitika eesmärki ning on oma seadusandlikus kontekstis ja kõigis hõlmatud olukordades asjakohane ja vajalik. Ametnikud, kes pole 65-aastaselt 35 aastat täitnud, jäävad teenistusse, kuni nad 35 aastat täidavadEuropa, kuid mitte kauemaks kui 67. eluaastani, ning suursaadikute teenistust võidakse konkreetse teenistusvajaduse korral pärast 35 teenistusaasta täitumist kuni kahe aasta võrra pikendada, kuid mitte mingil juhul üle 67. eluaasta.

Direktiiv kohaldub esmajoones.Europa Reegel, millega diplomaadi töösuhe lõpeb seadusjõul kindlas eas, reguleerib töö- ja töötingimusi, sealhulgas vallandamist artikli 3 lõike 1 punkti c mõttesEuropa, ning põhjendus 14, mis jätab siseriiklikud pensioniead puutumata, ei välista lõpetamisreegleid direktiivi kohaldamisalast. Võrreldavuse osas loeb üksnes tõeliselt vanusepõhine erinevus.Europa Alla 65-aastaste diplomaatide suhtes, kes jäävad teenistusseEuropa, kehtestab automaatne 65-aastaselt lõpetamine otseselt vanusel põhineva erineva kohtlemise, mis toob muu hulgas kaasa sissetuleku kaotuse.Europa 35 aasta puudumise tõttu 67-aastani peetavate diplomaatide või 67-aastaselt pensionile saadetavate muude ametnike, kohtunike ja professorite suhtes põhineb erinev kohtlemine mitte vanusel, vaid täidetud pensioniõigusliku avaliku teenistuse aastate arvul ja/või teenistuse liigilEuropa, millest kumbki ei kuulu artiklis 1 ammendavalt loetletud aluste hulkaEuropa, mistõttu see jääb direktiivist väljapooleEuropa.

Seda erinevat kohtlemist saab siiski põhjendada artikli 6 lõike 1 alusel.Europa Tasakaalustatud vanusestruktuur, mis tagab põlvkondade vahetuse, noorenemise ja noorte juurdepääsu diplomaatilisele teenistusele, on õigustatud tööhõivepoliitika eesmärkEuropa ning 65 eluaastat on piisavalt kõrge iga piirina toimimiseksEuropa. Meede on põhimõtteliselt asjakohane: liikmesriikidel on lai kaalutlusõigus, piiratud kõrgkvalifikatsiooniga ametikohtade tõttu peab enne noore diplomaadi palkamist vabanema ametikoht, automaatne lõpetamine vanuse ja pensionitingimuste täitumisel on pikaajaline tööõiguse mehhanism ning suursaadikute pikendamine 67. eluaastani teenib paralleelset eesmärki hoida teenistus töövõimelisena. Kuid eelotsust taotlev kohus peab kontrollima sidusust: kas reegel teenib neid eesmärke järjepidevalt diplomaatilise teenistuse eripära arvestades ning kas erinevad pensioniead ametnikkategooriate lõikes peegeldavad pikaajalist praktikat, mis on seotud diplomaatilise teenistuse konkreetsete tingimustega.

Vajalikkus sõltub tasakaalust. Siseriiklik kohus peab kaaluma noorte diplomaatide juurdepääsu vanemate ametnike tegevuse jätkamise, nende ealise haavatavuse ja pensionikahjuga, mida IS väidab 35 aastale järgneva kõrgema pensioniõiguse kaotamisest. Automaatne 65-aastaselt pensionile saatmine ei ole ülemäärane, kui karjääri lõpu hüvitis pensioni näol ei ole ebamõistlikEuropa, ja siin võidakse asjaomaseid 35 pensioniõigusliku aasta täitmiseks kuni 67. eluaastani teenistuses hoida. IS saadeti pensionile jõustumisega 31. detsembril 2017 ja ta kaebas edasi 7. mail 2021; kas Kreeka kord jääb vajaliku piiresse, otsustab nüüd riiginõukogu.

Õiguslik alus on direktiivi 2000/78 artiklid 1, 2, 3 lõike 1 punkt c ja 6 lõige 1 koos põhjendusega 14, ELTL artikli 3 lõige 3, seaduse 3566/2007 artikkel 98, seaduse 3528/2007 artikkel 155 ning Kreeka põhiseaduse artikli 16 lõige 6 ja artikkel 88 lõige 5.