EL kohus: hilinenud tasumine ei tühista kohustuslikku kõrvaldamist

Liikme tuvastatud maksuvõlgade tasumine pärast osalemistaotluste tähtaja möödumist ei kõrvalda sellele kohaldatavat kohustuslikku kõrvaldamisalust.Europa Hankija ei või siiski kogu ühendust kõrvale jätta, uurimata esmalt, kas kõnealune liige on võimalik välja jättaEuropa. Selle tasakaalu leidis kohus 12. novembril 2026Europa kohtuasjas ETS jt vs. Rete Ferroviaria Italiana (C-268/25).

Rete Ferroviaria Italiana korraldas raudteetranspordi hankelepingu piiratud menetluse hinnangulise maksumusega 298 924 044 eurot. Ajutine ühendus ETS jt sai kolmes osas esikoha. Hankija küsis seejärel Sub-Servicelt, ühenduse liikmelt, selle maksuvõlgade kohta ja teavitas samal päeval ETSi, eestvedajat. Sub-Service ei suutnud näidata, et ta oli tegutsenud enne pakkumuste tähtaega; pärast seda, kuid enne hankelepingu sõlmimist, sai ta leevendust ja maksis täielikultEuropa. ETS pakkus Sub-Service väljaarvamist pakkumuse muutmata kujul. Hankija jättis selle asemel kõrvale kogu ühenduse ja sõlmis lepingu paremuselt teisega.

Kõrvalejätmine põhines kolmel enne tähtaega Sub-Service suhtes lõplikult tuvastatud maksunormide rikkumiselEuropa 2016., 2018. ja 2019. aasta sissenõudeteadete alusel Itaalia künnist ületavas kogusummas. Itaalia seadustiku artikli 94 lõike 6 kohaselt jäetakse selline ettevõtja automaatselt kõrvale, välja arvatud juhul, kui kustumine, tasumine või siduv tasumiskohustus toimus enne pakkumuste tähtaegaEuropa; artikli 97 kohaselt väldib ühendus kõrvalejätmist ainult siis, kui ta teatas varem tekkinud alusest enne pakkumuse esitamist ja võttis õigeaegselt väljaarvamis- või asendusmeetmeid.

Esimeses küsimuses kinnitas kohus ranget tähtaegaEuropa. Direktiivi 2014/24 artikli 57 lõike 2 kohustuslik maksualane kõrvaldamisalus langeb, kui ettevõtja on tasunud või sõlminud siduva kokkuleppe tasumiseks, sealhulgas intressid ja trahvidEuropa, kuid lõige ei näe ette sõnaselget tähtaegaEuropa. Tähtaeg tuleneb artikli 57 lõike 3 teisest lõigust, mis lubab liikmesriikidel erandi teha, kui kõrvalejätmine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, eelkõige kui ettevõtja sai täpse võlasumma teada ajal, mil ta ei saanud enam enne osalemistaotluste tähtaega tegutsedaEuropa. See erand kaotaks tõhusa mõju, kui tasumine ükskõik millal enne hankelepingu sõlmimist aluse kõrvaldaks. Artikli 57 lõike 6 enesekorrektsiooni mehhanism hõlmab lõigete 1 ja 4 aluseid, mitte lõike 2 maksualustEuropa. Range tõlgendus kaitseb riigi rahandust ja premeerib pakkujaid, kes maksud enne tähtaega tasuvad.

Teises küsimuses andis kohus ühendusele uue võimaluse. Direktiivi 2014/25 artikli 79 lõike 2 teise lõigu teine lause kohustab hankijat nõudma sellise tuginetava üksuse asendamist, mille suhtes kehtib esitatud kohustuslik kõrvaldamisalusEuropa, ning neljas lõik laiendab loogika ühendustele, kes tuginevad liikme suutlikkuseleEuropa. Asendamine toimub paratamatult pärast osalemistaotluse esitamist, kuna hankija saab pakkumust kontrollida alles siis. Liikmesriigi norm, mis keelab liikme väljaarvamise või asendamise nii, et kogu ühendus langeb kõrvale asjaolusid uurimata, rikub seega neid sätteid proportsionaalsuse valgusesEuropa, isegi kui ühendus sai varem tekkinud alusest teada alles hankija järelduste kauduEuropa.

Uuel võimalusel on kaks piirangut. Hankija peab hindama, mida ühendus, eriti eestvedaja, oleks saanud aluse avastamiseks tehaEuropa, ning peaks rühma kõrvale jätma, kui eestvedaja rikkus hoolsuskohustust nii, et rühma ei saa pidada ausaks ja usaldusväärseksEuropa. Eelotsust taotleva kohtu ülesanne on hinnata väärat Euroopa hankedokumenti (ESPD) ja vahendeid, mis ETSil olid maksukuulekuse kontrollimiseks. Väljaarvamine ilma asendajata on lubatud ainult siis, kui ühendus täidab yhä valikukriteeriumid ega kujuta muutus endast uut pakkumustEuropa.

Õiguslik alus on direktiivi 2014/24 artikli 57 lõiked 2 ja 3 ning direktiivi 2014/25 artikli 79 lõige 2, artikli 80 lõige 1 ja artikli 36 lõige 1Europa.