Eesti muudab investorikaitse hindamisel turuhindade eelistamise korda

Investorikaitse raames investeeringute väärtuse määramisel eelistatakse nüüd väärtpaberituru seaduse § 3 lõike 2 tähenduses reguleeritud turge, asendades viited väärtpaberibörsidele olukorras, kus tuleb valida ajaliselt võrdselt lähedaste sulgemishindade vahelRiigiteataja. Muudatus jõustus 7. septembril 2026Riigiteataja. Sama määrusega muudetakse kauplemiskoha sõnastust ka investeerimisühingute järelevalvearuandluses kasutatavas futuuri mõistesRiigiteataja.

Hindamise korda kohaldatakse Tagatisfondi seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisasutusteleRiigiteataja — investeerimisühingutele, krediidiasutustele ning fondivalitsejatele, kellel on õigus osutada asjaomaseid väärtpaberiportfelli valitsemise või hoidmise teenuseid — ja välisriikide investeerimisasutuste Eesti filiaalidele, mida hõlmavad § 45 lõige 2 ja § 46. Filiaalide puhul eristavad seaduse sätted ebapiisavat kaitset asukohariigis ning EMP investeerimisasutuse taotlust täiendava kaitse saamiseks.

Lähtekohaks jääb väärtpaberi emitendi asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind hindamispäeval. Selle puudumisel kasutatakse eelmise päeva sulgemishinda või ajaliselt viimast teadaolevat sulgemishinda. Kui asukohariigis on mitu turgu ja ajaliselt ei saa otsustada, milline sulgemishind on hindamispäevale lähim, eelistatakse § 10 lõike 3 kohaselt nüüd väärtpaberituru seaduse § 3 lõike 2 tähenduses reguleeritud turguRiigiteataja. Mitme sellise turu korral võetakse aluseks kõrgeim hindRiigiteataja. Kui asukohariigi turud ei kuulu sellesse seaduses määratletud kategooriasse ning ajaliselt ei saa neid eristada, kasutatakse § 10 lõike 4 kohaselt samuti kõrgeimat sulgemishindaRiigiteataja.

Seaduses määratletud kategooria hõlmab Eestis või muus EMP riigis korraldatavat või juhitavat ja EMP riigi järelevalve all olevat mitmepoolset süsteemi. See viib pideva ja korrapärase kauplemise kaudu ühetaolistel tingimustel kokku ostu- ja müügihuvid lepingu sõlmimiseks ning seda võib korraldada või juhtida üksnes reguleeritud turu korraldaja. Hindamise korra laiem turumõiste hõlmab ka muid korrapäraselt korraldatavaid turge, mille vahendusel saab avalikkus väärtpabereid omandada või võõrandada.

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks korra eraldi väärtpaberibörsi mõiste ning säte, mis laiendas kaubeldava väärtpaberi mõistet noteeritud väärtpaberileRiigiteataja. Paragrahvi 10 lõige 1 määratleb nüüd kaubeldava väärtpaberi sõnaselgelt reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberinaRiigiteataja.

Jätkuvalt tuleb arvestada seniste kauplemise puudumise reeglitega. Kui asukohariigi reguleeritud turul pole kümne tööpäeva jooksul tehinguid tehtud, lähtutakse ajaliselt lähimast sulgemishinnast teistel reguleeritud turgudel, kus väärtpaberiga kaubeldakse, kasutades vajaduse korral samu eelistusreegleidRiigiteataja. Kui kümne tööpäeva jooksul pole tehinguid tehtud ühelgi reguleeritud turul, kasutatakse viimast teadaolevat sulgemishinda või ostunoteeringut vastavalt sellele, kumb kajastab turuväärtust täpseminiRiigiteataja. Kui tehinguid pole kahekümne tööpäeva jooksul tehtud ühelgi asjaomasel reguleeritud turul, kohaldatakse § 11 mittekaubeldava väärtpaberi hindamise reegleid. Paragrahvide 10–12 alusel tehtud otsuseid tuleb Tagatisfondi või Finantsinspektsiooni nõudel kirjalikult põhjendada.

Järelevalvearuandluses loetakse futuuriks nüüd standardiseeritud tingimustega forwardit, millega on võimalik kaubelda reguleeritud väärtpaberiturulRiigiteataja; varem viitas sõnastus börsil kauplemiseleRiigiteataja. See mõiste kuulub investeerimisühingute, välisriigi investeerimisühingute filiaalide ja investeerimisühingute konsolideerimisgruppide aruandluse raamistikku.

Muudatused tulenevad 12. augusti 2026. aasta määruse nr 13 „Rahandusministri määruste muutmine tulenevalt väärtpaberibörsi ja reguleeritud väärtpaberituru regulatsioonide ühtlustamisest“ §-dest 1–2Riigiteataja, millega muudetakse määruse nr 40 § 8 lõiget 6 ning määruse nr 121 §-e 2 ja 10Riigiteataja.