Eesti võtab pankadele üle EBA ESG riskijuhtimise reeglid

Eesti pangad ja investeerimisühingud seisavad silmitsi uue täida-või-selgita järelevalveootusega keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimiselFI. Finantsinspektsioon on andnud EBA ESG riskide juhtimise suunised (EBA/GL/2025/01, 8. jaanuari 2025 lõpparuanne) välja Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendina; Finantsinspektsiooni juhendi lehel on märgitud jõustumise ajaks 7. oktoober 2026FI. EBA asutamismääruse artikli 16 lõike 3 kohaselt peavad pädevad asutused ja finantseerimisasutused võtma mis tahes meetmeid, et suuniseid järgida, kaasates need sobival viisil oma tavadesse.

Suunised, mille mandaat tuleneb kapitalinõuete direktiivi artikli 87a lõike 5 punktidest a–c, kehtestavad ESG riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise ja jälgimise miinimumnõuded ja standardmeetodid, täpsustavad kapitalinõuete direktiivi artikli 76 lõike 2 kavade sisu ning sätestavad kriteeriumid ESG mõju hindamiseks riskiprofiilile ja maksevõimele lühikeses, keskmises ja pikas vaates. Neid kohaldatakse muudele kui väikestele ja vähekomplekssetele asutustele alates 11. jaanuarist 2026FI ning väikestele ja vähekomplekssetele asutustele hiljemalt alates 11. jaanuarist 2027FI. Adressaadid on pädevad asutused ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 3 tähenduses asutused.

Keskmes on ESG riskide regulaarne, terviklik olulisuse hindamine — vähemalt kord aastas või väikeste ja vähekomplekssete asutuste puhul iga kahe aasta tagantFI ning sagedamini oluliste muutuste, näiteks oluliste uute avalike poliitikate või ärimudeli või portfellide muutuste korral. Selle põhjal peavad asutused ESG riske tuvastama ja mõõtma usaldusväärsete andmeprotsesside kaudu, kombineerides positsiooni-, portfelli- ja sektoripõhiseid, portfelli joondamise ja stsenaariumipõhiseid meetodeidFI, ning lõimima need iga tavapärase riskikategooria teguritena: krediidi-, turu-, tegevus-, maine-, likviidsus-, ärimudeli ja kontsentratsioonirisk.

Juhtimine peab hõlmama lühikest, keskmist ja vähemalt 10-aastast pikaajalist horisonti, olles lõimitud riskivalmidusse, sisekontrolli kolme kaitseliini üleselt, ICAAPi ja tagasi- ning edasivaatava mõõdikutega sisearuandlusse. Asutused peavad koostama ka artikli 76 lõike 2 kavad tähtaegade ja vahepealsete kvantifitseeritavate sihtidegaFI, et jälgida ja maandada üleminekust tulenevaid finantsriske ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi ja seotud regulatiivsete eesmärkide suunas — riskipõhised usaldatavusjärelevalve kavad, mis peavad olema kooskõlas CSRD ja CSDDD üleminekukavadega, kus need samuti kohalduvad, kusjuures EBA soovitab dubleerimise piiramiseks ühtset lõimitud strateegilist kavandamisprotsessi.

Proportsionaalsus lähtub eelkõige olulisusest, mitte suurusest: väiksemad asutused ei ole immuunsed, kui positsioonid koonduvad ESG-tundlikesse sektoritesse või füüsiliste riskide tsoonidesse. Diferentseeritud sätted lubavad väikestel ja vähekomplekssetel ning muudel mitmesuurtel asutustel siiski kasutada kvalitatiivseid lähenemisi, hinnanguid ja asendusnäitajaid, positsioonide esinduslikke valimeid ja kergemaid jälgimismõõdikuid, samas kui suurtel asutustel on ulatuslikumad nõuded. Eesti vastavus- ja riskijuhtide jaoks on vahetu järeldus, et mitteväheste asutuste 11. jaanuari 2026 kohaldamiskuupäev juba kulgebFI: olulisuse hindamised, andmeprotsessid ja artikli 76 lõike 2 kavandamine peavad olema paigas nüüdFI, kusjuures väikesed ja vähekomplekssed asutused järgnevad hiljemalt 11. jaanuariks 2027.