Kohtujurist: kahjumis emaettevõtja säilitab välismaise maksukrediidi

Kohtujurist Rimvydas Norkus tegi ettepaneku 5. novembril 2026 oma ettepanekus kohtuasjas C-546/25Europa (Beteiligungsgesellschaft versus Finanzamt B) Bundesgerichtshofi eelotsusetaotluse alusel järgmist: direktiivi 90/435/EMÜ artikli 4 lõike 1 teine taane välistab lõpliku keeldumise krediteerida Kreeka maksu Kreeka dividendidelt, mille Saksa emaettevõtja sai kahjumparameters, kui need dividendid vähendasid selle kahjumi edasikandmist ja tekitavad hiljem Saksa maksuEuropa; ning emaettevõtja võib sättele vahetult tugineda siseriiklikes kohtutes, kui siseriikliku õiguse kooskõlaline tõlgendamine on võimatu.

Saksa äriühing SA oli Saksa äriühingu C SA ainuaktsionär kuni nende ühinemiseni 1997. aastal; C SA-le kuulus 76,8% Kreeka äriühingust AE ning SA osalus ulatus 93,1%-ni 1999. aastal. Mõlemad Saksa äriühingud olid kahjumis, SA aastatel 1993–2001 ja C SA aastatel 1993–1996. Kreekas maksustatud Kreeka dividendid lisati Saksa maksustatavale tulemile, mis jäi negatiivseks, ning vähendasid seega kahjumi edasikandmisiEuropa; Saksamaa keeldus Kreeka maksu igasugusest krediteerimisest, nii saamise aastatel 1997–1999 kui ka 2002. aastal, SA esimesel kasumiaastalEuropa. Saksa õigus lubas krediteerimist ainult dividendiaastalEuropa ning Kreeka-Saksa topeltmaksustamise leping krediteeris 30% brutodividendidest.

Esimese küsimuse osas on artikli 4 lõike 1 piirmäär, mis piirab krediteerimist vastava kodumaise maksu summaga, summapiir, mitte tähtaegEuropa: see ei nõua tagasimakset kahjumiaastalEuropa ega krediteerimist üle vastava kodumaise maksuEuropa, piir, mille kohus on krediidimeetodi puhul kinnitanud kohtuasjades FII, Accor ja Haribo. Kuid kui dividende maksustatakse toime poolest hiljem, vähendatud kahjumi edasikandmise kaudu, peab krediteerimine saama järgida seda edasilükkunud toimetEuropa, kuna krediteerimine on dividendide maksustamise vaste. Kohtujurist kannab vabastusmeetodi praktika, Cobelfret, KBC Bank ja Brussels Securities, mis vaatleb konkreetset maksutoimet, mitte formaalseid leevendusmehhanisme, üle krediidimeetodile: siseriiklik aastaarvestuse põhimõte ei saa leevendust kahjumiaastasse lukustada, samas kui dividendide koorem ulatub üle mitme aastaEuropa, ning tõhus toime keelab ebasoodustuse säilitamise perioodide lõikes, samas kui leevendus piiratakse ühega, kus see paratamatult mõjutuseta jääbEuropa.

Teise küsimuse osas on kohustus, kui Saksamaa on krediidimeetodi kord valinud, tingimusteta ja piisavalt täpneEuropa vastavalt kohtuasjadele Becker, Marks & Spencer ja Cobelfret: dividende võib maksustada, kuid tütarühingu maks samalt kasumilt tuleb krediteerida kuni vastava kodumaise maksuniEuropa. Krediteerimise edasikandmine ei ole uus iseseisev soodustus, vaid vajalik vorm, mille artikli 4 lõike 1 kohane krediteerimine võtab, kui vastav kodumaine maks tekib alles hiljemEuropa; siseriiklik kohus peab blokeeriva normi kohaldamata jätmaEuropa. Vahetu õigusmõju ei loo õigust liigse välismaise maksu tagasimaksele ega krediteerimisele, mis ületab kõnealuste dividendide kodumaist maksu, ega tingimata tagasimakset kahjumiaastalEuropa.

Kohtu taotlusel käsitleb ettepanek ainult kahte esimest küsimustEuropa; asutamisvabaduse küsimusEuropa ja küsimus kaudselt, ühinenud sisemise tütarühingu kaudu saadud dividendide kohtaEuropa jäävad avatuks. Ettepanek on vastata mõlemale küsimusele jaatavalt, kummalgi juhul piirdujaga kõnealuste dividendide tekitatud vastava kodumaise maksugaEuropa.

Õiguslik alus: direktiivi 90/435/EMÜ artikli 4 lõike 1 teine taane.