What sources does Taxxa search?

Taxxa searches a continuously updated collection of more than one million pages from tax authorities, government publications, legislation and case law across the European jurisdictions it covers. Every response cites the underlying material, so a professional can inspect the rule, its jurisdiction and whether it is current before relying on the result.

Can Taxxa work with a team’s own documents?

Yes. Research can combine the public knowledge base with a team’s own PDF, DOCX, CSV and TXT files in one workspace. That makes it possible to compare a client document with the relevant guidance, trace a conclusion to its source and prepare a draft without losing the evidence that supports it.

Who is Taxxa built for?

Accountants, auditors, tax advisors, payroll specialists, bookkeepers and advisory teams working across European jurisdictions. Shared workspaces keep research available to colleagues, and citations make review easier.

Where is customer data stored, and is it used to train models?

Customer data stays in the European Union and is never used to train language models.

Does Taxxa replace professional judgement?

No. Taxxa is a research and drafting workspace. It helps professionals reach an informed starting point faster; the professional still reviews the evidence and makes the final decision. It does not file returns, post bookkeeping entries or give legal advice.

EstoniaFinantsinspektsioon

Ühekordne avalik võlakirjaemissioon ei ole hoiustamine; pidev võib vajada luba

Võlakirjadega avalikkuselt kapitali kaasamine ei ole hoiustamine, kui emiteerimine pole pidev või süstemaatiline; koos oma arvel laenuandmisega võib see nõuda krediidiasutuse tegevusluba.

By Taxxa AI OyPublished 11 November 2026

Financial Sector & Markets

Industry: Muu laenuandmine

Eesti laenuandjad, kes rahastavad oma laenuportfelli avalikkusele võlakirjade müümise kaudu, said selgema piiri, millal on vaja pangategevusluba. Rahaliste vahendite kaasamine avalikkuselt võlakirjade kui kapitalituruinstrumentide kaudu ei ole hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamine, kui emiteerimine ei ole pidev või süstemaatiline.FI Selliste instrumentide kauplemisele võtmine kauplemiskohas ei ole samuti hoiustamine. Kui ettevõtja kaasab aga kapitali avalikkuselt kapitaliinstrumentide kaudu pidevalt või süstemaatiliselt ning annab samal ajal oma arvel ja nimel laenu, võib see tegevus kvalifitseeruda krediidiasutuse tegevuseksFI, millega tohib tegeleda ainult tegevusloaga krediidiasutusFI.

Krediidiasutuste seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on ainult krediidiasutustel õigus võtta avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu või kaasata muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeidRiigiteataja, mis peegeldab direktiivi 2013/36/EL artikli 9 lõiget 1. Krediidiasutus on ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt, ning direktiivi põhjendus 14 hõlmab ettevõtjaid, kes kaasavad avalikkuselt tagasimakstavaid vahendeid võlakirjade või võrreldavate väärtpaberite pideva emiteerimise teel. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus eeldab, et selline tegevus on regulaarne ja süstemaatiline, mitte üksikute või ad hoc tehingutega piirduv, ning Euroopa Keskpank lähtub samast lähenemisviisist.

11. novembri 2026. aasta märgukiriFI muudab varasemat kodumaist seisukohta, mille kohaselt peeti krediidiasutuse tegevusele omaseks kapitali kaasamist mis tahes avalikku käibesse suunatud võla emiteerimise kauduFI. Ühekordse piiritletud tehinguna struktureeritud üksik avalik võlakirjaemissioon jääb nüüd selle tegevuse alt väljaFI ning laenuandev ettevõtja võib korduvalt, kuid mitte pidevalt, kaasata avalikkuselt kapitali võlakirjade kaudu ilma krediidiasutuse tegevusloataFI. Õigusaktid ei anna täpsemat juhist, millal on emiteerimine pidev või süstemaatiline.

See hinnang sõltub asjaoludest. Asjakohased kaalutlused hõlmavad erinevate avalike võlakirjaemissioonide vahelist ajalist distantsi ning seda, mil määral sõltub laenuandmise äri või selle kasv jooksvalt võlakirjade emiteerimisest. Pidev avalik väljalase, kas üksikemissioonina või seeriatena ühe emissiooni või programmi raames, koos laenu andmisega võib kujutada krediidiasutuse tegevustFI, samas kui üksnes kauplemisele võtmine ei muuda midagi.

Võlakiri, mis kvalifitseerub hoiusest eristuvaks kapitalituruinstrumendiks, kannab näiteks selliseid tunnuseid nagu pikem kui üheaastane tähtaeg, investori õiguse puudumine nõuda võlakirja ennetähtaegset lunastamist, emitendi ennetähtaegse lunastamise õigus, mis ei muuda instrumenti lühiajaliseks või vahetult tagasimakstavaks, ning minimaalne nimiväärtus 1 000 eurot või rohkem. Raha hoiustamisel usaldab hoiustaja oma raha pangale, eeldades sama summa vahetut kättesaadavust, samas kui võlakirjainvesteering aktsepteerib investeerimisriski emitendi suhtes; ootused ja regulatiivne kaitse erinevad vastavalt.

Sel viisil kapitali kaasavad laenuandjad peavad siiski täitma väärtpaberituruõiguse nõudeid, sealhulgas avaldama prospekti, kui see on nõutav. Kui kapitali kaasaja annab laenu, nii et tema äri sarnaneb krediidiasutuse äriga, peab investoritele avaldatavas teabes olema väga selgelt välja toodud, et tegemist ei ole hoiusega, selgitatud, et kaasajal puudub krediidiasutuse tegevusluba ning talle ei kohaldu usaldatavusnõuded laenuandmise krediidi-, likviidsus- ja muude riskide juhtimiseks, ning hoiatatud, et võlakirjadele ei kohaldu hoiuste tagamise skeem. Märgukiri ei loo uusi õigusnorme; iga juhtumit hinnatakse selle asjaolude ja tegeliku majandusliku sisu alusel ning kahtluse korral tuleks kaasata asjatundja.

Õiguslik alus: Krediidiasutuste seadus § 4 lg 1; direktiiv 2013/36/EL artikkel 9 lg 1 ja põhjendus 14; määrus (EL) nr 575/2013 artikkel 4 lg 1 punkt 1; Finantsinspektsiooni märgukiri nr 4.11-3.1/7879, 11. november 2026, teemal Krediidiasutuse tegevusala.

Kui rahastate laenuandmist avalikkusele suunatud võlakirjaemissioonidega, hinnake iga kavandatavat emissiooni pidevuse tunnuste alusel ja dokumenteerige, miks krediidiasutuse tegevusluba vaja ei ole.

Sources