What sources does Taxxa search?

Taxxa searches a continuously updated collection of more than one million pages from tax authorities, government publications, legislation and case law across the European jurisdictions it covers. Every response cites the underlying material, so a professional can inspect the rule, its jurisdiction and whether it is current before relying on the result.

Can Taxxa work with a team’s own documents?

Yes. Research can combine the public knowledge base with a team’s own PDF, DOCX, CSV and TXT files in one workspace. That makes it possible to compare a client document with the relevant guidance, trace a conclusion to its source and prepare a draft without losing the evidence that supports it.

Who is Taxxa built for?

Accountants, auditors, tax advisors, payroll specialists, bookkeepers and advisory teams working across European jurisdictions. Shared workspaces keep research available to colleagues, and citations make review easier.

Where is customer data stored, and is it used to train models?

Customer data stays in the European Union and is never used to train language models.

Does Taxxa replace professional judgement?

No. Taxxa is a research and drafting workspace. It helps professionals reach an informed starting point faster; the professional still reviews the evidence and makes the final decision. It does not file returns, post bookkeeping entries or give legal advice.

European UnionEUR-Lex

Kohus piiras vana teavitamisdirektiivi teavitamisõigustega

Direktiivi 91/533 artikli 8 lõige 1 kaitseb ainult direktiiviga antud teavitamisõigusi, mitte töösuhte palga-, pensioni- ega sissemakseõigusi.

By Taxxa AI OyPublished 24 September 2026

Payroll & Labour Legal & Corporate

Euroopa Kohus on otsustanud, et endise tööandja teavitamiskohustuse direktiivi 91/533/EMÜ õiguste kaitse klausel hõlmab ainult direktiivist endast tulenevaid õigusi, näiteks õigust saada kirjalikku teavet töötingimuste kohta, mitte aga lepingust või töösuhtest tulenevaid sisulisi õigusi, nagu palk või pensionimaksedEuropa.

Otsus vastab Napoli ringkonnakohtu eelotsusetaotlusele vaidluses töötaja LW ning Trenitalia SpA ja riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi (INPS) vahel. LW anti 2003. aasta mais Trenitaliale renditööjõu agentuuri kaudu. Napoli apellatsioonikohtu 31. oktoobri 2018. aasta otsusega leiti, et paigutamine oli ebaseaduslik, ning tuvastati töösuhe Trenitaliaga alates 2003. aasta maist; Trenitalia võttis LW tööle alates 1. juulist 2019 ning temalt mõisteti eraldi välja LW-le 110 308,13 eurot palgavõlgnevust. Seejärel maksis Trenitalia INPSile sotsiaalkindlustusmakseid 2016. aasta jaanuarist 2019. aasta juunini, kuid ei maksnud midagi 2003. aasta maist 2015. aasta detsembrini põhjendusega, et INPS pidas neid makseid aegunuks seaduse nr 335/95 artikli 3 lõikes 9 sätestatud viieaastase aegumistähtaja alusel.

LW nõudis esmajoones puuduvate maksete tasumist, alternatiivselt eluaegset annuiteeti seaduse nr 1338/62 artikli 13 alusel ning teisejärguliselt kahjutasu tsiviilseadustiku artikli 2116 alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas viis küsimust artikli 8 ulatuse, edasilükatud töötasu ja kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.

Kohus vastab ainult esimesele küsimusele ega pea vajalikuks vastata ülejäänutele. Artikli 8 lõige 1 nõuab, et liikmesriigid annaksid igale töötajale, kes peab end direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu kahjustatuks, juurdepääsu kohtulikule menetlusele. Tervikuna loetuna tagab see sõnastus õigused, mis töötajatel tulenevad tööandja teavitamiskohustustest, mitte nende lepingust või töösuhtest tulenevad õigused: olulistest aspektidest teavitamine artikli 2 alusel, ühe artikli 3 dokumendi kaudu ja selle tähtaegade jooksul, lähetatud töötajate teavitamine artikli 4 alusel ning muudatustest teavitamine artikli 5 aluselEuropa.

Artikli 2 lõige 2 loetleb olulisi aspekte, millest mõned on iseenesest õigused, kuid direktiiv käsitleb neid ainult edastatava teabena. Neid sisulisi õigusi reguleeriv õiguslik raamistik tuleneb muudest ELi või siseriiklikest instrumentidest, sealhulgas kollektiivlepingutest, nagu kinnitab artikli 2 lõige 3, lubades mitme punkti puhul viiteid seadustele ja kokkulepetele. Nende sisuliste õiguste rikkumine ei ole seetõttu iseenesest direktiivi järgimise hindamisel asjakohane, sest direktiiv paneb paika ainult teavitamiskohustuse.

Direktiivi eesmärk kinnitab seda: teine ja seitsmes põhjendus allutavad töösuhted vorminõuetele, et kaitsta töötajaid võimalike rikkumiste eest ning luua tööturu läbipaistvus, teavitades neid nende suhte olulistest elementidest. See läbipaistvus kaitseb kaudselt sisulisi õigusi, muutes töötajad neist teadlikuks, kuid direktiiv ise ei kohusta liikmesriike neid õigusi tagama.

Kohaldatav vastus on seega, et artikli 8 lõige 1 hõlmab ainult direktiiviga antud õigusi, näiteks õigust saada üks artiklis 3 loetletud dokumentidest, mitte lepingulisi või töösuhte õigusi, millest tööandja peab töötajat artikli 2 alusel teavitamaEuropa. Kohus kuulutab eelotsusetaotluse vastuvõetavaks, lükates tagasi vastuväited, et vaidlus on puhtsiseriiklik või põhjendamata, kuna need argumendid puudutavad sisu, mitte vastuvõetavust.

Õiguslik alus: nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiivi 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid lepingu või töösuhte suhtes kohaldatavatest tingimustest artiklid 2, 3 ja 8 lõige 1.

Ärge tuginet direktiivi 91/533 artiklile 8 palga-, pensioni- ega sissemaksenõuete jõustamiseks; tuginege nendele õigustele lepingu, kollektiivlepingu või sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide alusel ning kasutage direktiivi ainult selle teavitamiskohustuste jaoks.

Sources

JUDGMENT OF THE COURT (Fifth Chamber) 24 September 2026 — Case C-369/25