European UnionEUR-Lex
Euroopa Kohus: kaksiklepinguga õpetajatel õigus mõlema lepingu puhkusetasule
Kohtuasi C-706/23: täisajaposti ja tunnilepinguga õpetajad peavad saama puhkusetasu ja toidutoetuse mõlema alusel — ainult põhipost rikub ELi õigust.
By Taxxa AI OyPublished 8 October 2026
8. oktoobril 2026 tegi Euroopa Kohus (esimene koda) otsuse kohtuasjas C-706/23Europa, Rumeenia eelotsusetaotluses kohtu Curtea de Apel Iaşi poolt, vaidluses kool Şcoala gimnazială »Mihai Eminescu« Vaslui ning Vaslui õpetajate ametiühingu vahel, kes esindas 14 töötajat (KM jt). Ajavahemikul 2019–2022 olid töötajatel tähtajatud täisajatööga õpetajalepingud
Europa koos tunnitasuga osaajatööga tähtajaliste lepingutega
Europa, sõlmitud septembrist juunini igal õppeaastal vabade ametikohtade täitmiseks. Puhkusetasu ja toidutoetus arvutati üksnes täisajatööga »põhilepingu« põhjal
Europa, tunnilepingu tulu arvestamata; töötajad said perioodil 27–62 puhkusepäeva.
Puhkusetasu kohta leiab kohus, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõige 1, koostoimes harta artikli 31 lõikega 2, välistab teise lepingu eiramiseEuropa. Tasulisel põhipuhkusel on kaks külge — puhkus ise ja tasu — ning töötajad peavad puhkuse ajal saama oma tavalist töötasu, mis arvutatakse tegelike töötamisperioodide põhjal, et puhkus oleks majanduslikult tööajaga võrreldav. Vähemalt neljanädalase miinimumi summa ei tohi olla väiksem kui keskmine tavaline töötasu tegeliku töötamise ajal; pikem siseriiklik õigus ei saa miinimumperioodi alamaksmist kompenseerida ning väiksem puhkusetasu heidutab puhkust võtmast. See, et tunnitasuga õpetamine täiendab tähtajatut lepingut, artikli 7 analüüsi ei muuda
Europa.
Sama tuleneb nii osaajatöö raamkokkuleppe (direktiiv 97/81) kui tähtajalise töö raamkokkuleppe (direktiiv 1999/70) klauslist 4.1Europa
Europa: puhkusetasu on »töötingimus«, mis hõlmab töötasu osi, ning kahe lepingu samaaegne kuhjumine ei ole kummagi raamkokkuleppe alt välistatud — välistamine kitsendaks diskrimineerimisvastast kaitset lubamatult. Tunnilepingu töötajad kuuluvad mõlema raamkokkuleppe isikulisse kohaldamisalasse, teevad vabade ametikohtade hoidjatega identset tööd, on seega võrreldavad täisajatööga alaliste töötajatega ning saavad ebasoodsama kohtlemise osaliseks, kui teise lepingu tulu välja jäetakse. Õppetöö järjepidevuse põhjendus ei päde: teise lepingu tundide ja tasu eiramine ei ole selle eesmärgiga seotud ning üldine seadusnorm ei ole objektiivne põhjus ilma täpsete, konkreetsete ja vajalike teguriteta.
Toidutoetuse kohta raamseaduse nr 153/2017 artikli 18 alusel — igakuiselt üks kaheteistkümnendik kahest miinimumpõhipalgast, proportsionaalselt eelmise kuu tegeliku tööajaga kuni 30%-ni põhipalkadest — leiab kohus, et see on palgatulu ja seega töötingimusEuropa, mistõttu andmine ainult põhilepingu tundide eest ja väljajätmine puhkusetasust rikub samuti mõlema raamkokkuleppe klauslit 4.1 ja artikli 7 lõiget 1
Europa
Europa. Tasakaalustatud toitumise põhjendus ei päde, sest toetust makstakse palgana sõltumata tegelikest toidukuludest ning ülempiir põhilepingu kaudu kohaldab pro rata temporis põhimõtet vääralt.
Õiguslik alus: direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõige 1, harta artikli 31 lõige 2, osaajatöö raamkokkuleppe (direktiiv 97/81/EÜ) klausel 4.1 ja tähtajalise töö raamkokkuleppe (direktiiv 1999/70/EÜ) klausel 4.1.
Tööandjad, kelle töötajad töötavad kuhjunud täis- ja osaajatöö lepingutega, peaksid puhkusetasu ja toidutoetuse arvutama mõlema lepingu kogu tegeliku tööaja ja sissetuleku põhjal, vajaduse korral proportsionaalselt.