European UnionEUR-Lex
Kohtujurist: trahvitud ettevõtjad ei saa kartellitrahve juhtidele veeretada
Kohtujurist Szpunar tegi 1. oktoobril ettepaneku, et artikkel 101 takistab trahvitud ettevõtjal trahvi veeretamist direktorile, kes tema eest rikkus, sest trahvid peavad jääma ettevõtjale.
By Taxxa AI OyPublished 1 October 2026
Trahvitud ettevõtja ei saa oma kartellitrahvi veeretada direktorile, kes rikkumise tema nimel toime pani, tegi ettepaneku kohtujurist Szpunar 1. oktoobril 2026Europa oma ettepanekus kohtuasjas C-347/25 (Zapp)
Europa. Tema arvates takistab ELi toimimise lepingu artikkel 101 trahvitud äriühingul nõuda oma juhtorgani liikmelt rahalist kahju, mis seisneb eranditult selle trahvi tasumises
Europa. Ettepanek vastab Bundesgerichtshofile
Europa, tehes ettepaneku, et kohus just nii otsustakski
Europa; eelseisev kohtuotsus toob selguse.
Aluseks olev vaidlus on Saksamaa äriühinguõiguslik kahjunõue. Aastatel 2002–2015 osales Zapp Precision Metals GmbH juhataja, ühtlasi valdusühingu Zapp AG nõukogu esimees, äriühingute esindajana roostevaba terase hinnakokkuleppesEuropa, mis põhines kogu valdkonda hõlmaval baashindade ja kokkulepitud lisatasude süsteemil. Bundeskartellamt määras tegevühingule 4,1 miljonit eurot
Europa ja juhatajale isiklikult 126 000 eurot
Europa tahtliku ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 rikkumise eest; trahvid olid puhtalt karistuslikud ning amet jätty kaalutlusõiguse alusel äriühingu ebaseadusliku kasu koorimata ja lõpetas menetluse valdusühingu vastu. Äriühingud kaebasid seejärel endise juhataja kohtusse: tegevühing nõuab kogu tasutud trahvi koos kuludega, valdusühing umbes 1,144 miljonit eurot uurimis- ja õigusabikulusid. Mõlemad alama astme kohtud jätsid nõude rahuldamata ning Bundesgerichtshof esitas eelotsuse küsimuse, kas artikkel 101 sellist sissenõudmist takistab.
Szpunar lähtub ettevõtja mõistest: artikli 101 lõige 1 ja määruse nr 1/2003 artikli 23 lõige 2 nimetavad selle, õiguslikust vormist sõltumatu majandusüksuse, rikkujaks, kes vastutab isiklikult, mitte asendatavalt. Juhtide teod omistatakse sellele; see ei saa olla korraga kahju tekitaja ja kannatanu. Juhataja tegutses tegevühingu juhatajana, mitte üksiku ettevõtjana – loogika, mille ettepanek tuletab analoogia korras kohtuasjast Lietuvos notarų rūmai (C-128/21), kus kohus keeldus käsitamast üksikuid presiidiumi liikmeid kaassüüdistatavatena.
Szpunari arvates ei kaitse artikkel 101 ka sellist nõuet. Säte kaitseb turgu ja konkurentsi kui sellist, mitte rikkujat, kes käsitab oma trahvi kahjuna. Courage'i ja Crehani õigus igaühel nõuda kahjutasu hõlmab rikkumise ohvreid ning isegi märkimisväärset vastutust kandev lepingupartner võib jääda hüvitiseta; see ei anna rikkujale õigust oma karistust sotsialiseerida. Ettevõtjal, kelle ebaseaduslik käitumine on tuvastatud ja kes vastutab isiklikult, ei ole õigust nõuda trahvi eest kahjutasuEuropa.
Sissenõudmine kahjustaks ettepaneku keskse tõhususe argumendi kohaselt avalikku jõustamist, mitte ei täiendaks seda. Trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, määratud ettevõtja käibe, raskuse, kestuse ja kuni 10 % käibe järgi, ning nende koormus eeldatakse jäävat ettevõtjaleEuropa. Kahjukohtu otsus hüvitamise kohta muudaks de facto ametkonna trahvi, mida saab läbi vaadata ainult ametkond või apellatsiooni korras kohtud. Pretsedent on X BV (C-429/07): nagu konkurentsitrahvi mahaarvamine maksustatavast kasumist õõnestab karistusi, nii teeb seda ka koormuse veeretamine direktorile.
Arutluskäik ei sõltu kindlustusest: D&O kate siin, 25 miljonit eurot AIG Europe S.A.-lt, välja arvatud tahtlikud rikkumised ja kindlustatule isiklikult määratud trahvid, vaid rõhutab, et sissenõudmine on välistatud, kuna trahvi koormus lahkuks ettevõtjalt. Ettepanek säilitab kaks kõrvutist teed: liikmesriigid võivad määrata osalenud juhtidele isiklikke trahve, nagu Saksamaa tegi 126 000 euro suuruse karistusega, ning äriühingud võivad sisse nõuda kartelliohvritele makstud kahjusid, eraldi trahvist endast.
Õiguslik alus: ELi toimimise lepingu artikkel 101; kohtujurist Szpunari ettepanek 1. oktoobrist 2026 kohtuasjas C-347/25.
Kartelliriskiga ettevõtjad ei tohiks eeldada, et trahvi saab sisse nõuda asjasse segatud juhtidelt; vaadake üle D&O kindlustuse välistused tahtlike rikkumiste ja trahvide puhul ning suunake nõuded kartelliohvritele makstud kahjudele, mitte trahvile endale.