European UnionEUR-Lex
ELi kohus keeldub liiduvälise päritoluga töötajatele sõiduhüvitise tagasimaksest
Ametnikud, kelle sõiduhüvitis arvutati pealinna kaugusest, ei saa aastate 2014–2023 eest Dumitrescu järel tagasimakset: lõplik jääb lõplikuks.
By Taxxa AI OyPublished 11 November 2026
Industry: Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus
ELi ametnikud ja teenistujad, kelle lähteliikmesriik asub väljaspool liitu, ei saa 2024. aasta Dumitrescu otsusega avada uuesti oma 2014.–2023. aasta iga-aastaseid sõiduhüvitisiEuropa. Üldkohus jättis 11. novembril 2026
Europa täielikult rahuldamata hagi
Europa, mille kuus ajutist ja lepingulist teenistujat olid esitanud kohtuasjas T-193/25
Europa: komisjonil ei olnud kohustust tagasiulatuvalt korrigeerida kindlaid summasid, mida oli makstud sittemmin õigusvastaseks tunnistatud pealinna reegli alusel
Europa
Europa.
Hagejad – Brüsselisse määratud Portugali, Prantsusmaa ja Hollandi kodanikud, kelle lähteliikmed olid Pretorias, Johannesburgis, Alžeeria Doueras, Méxicos ja Bujumburas – said oma iga-aastast sõiduhüvitist alates 2014. aasta personalireformist oma riigi pealinna kauguse, mitte lähteliikme järgi: Brüssel–Lissabon või Brüssel–Pariis ning Hollandi hageja puhul Brüssel–Amsterdam, alla 200 km ehk ilma väljamakseta. Need arvestused ilmnesid esimest korda nende 2014. aasta juuni – ja ühe puhul 2017. aasta juuni – palgalehtedel, mida keegi neist ei vaidlustanud. Pärast seda, kui Euroopa Kohus leidis 2024. aasta aprillisEuropa, et pealinna reegel kohtles liiduvälise päritoluga ametnikke omavoliliselt erinevalt
Europa, viis komisjon alates 2024. aastast kõik tagasi lähteliikme kaugustele
Europa, nagu näitavad 2024. aasta juuni palgalehed.
Rahuldatud õigusvastasuse väide mõjub ainult asjaomase vaidluse poolte vahelEuropa, tuletas kohus meelde: sellele ei saa tugineda need, kes lasid mööda tähtaja hukkamõistetud sätte alusel tehtud otsuste vastu
Europa, ning üldine tulevikku suunatud halduspraktika muutus ei ava tagasiulatuvalt lõplike otsustega kinnistatud olukordi uuesti
Europa. Ka 2024. aasta üleminek ei diskrimineerinud
Europa: alates 2024. aastast saab iga ametnik hüvitist lähteliikme kauguse järgi
Europa, nii et eristamist enam ei ole, ning aastatel 2014–2023 koheldi kõiki ametnikke võrdselt
Europa – hagejad ise möönsid, et Dumitrescu kohtuasja pooled ei olnud võrreldavad. Ilma parandamiskohustuse ja diskrimineerimiseta ei vajanud õiguskindluse väide läbivaatamist ning õigustatud ootused ebaõnnestusid
Europa, kuna pädevalt allikalt puudus igasugune täpne tingimusteta kinnitus.
Ka hoolitsuskohustuse väide ebaõnnestusEuropa: asjaolu, et nõutav summa on institutsiooni jaoks väike, kuid ametniku jaoks märkimisväärne, ei loo iseenesest õigust väljamaksele ning kokkuhoiupüüdlused iseenesest ei riku kohustust kaaluda ametniku huve. Kahjunõue langes tühistamishagiga
Europa ning hagejad peavad kandma oma kulud ja komisjoni kulud; komisjoni toetuseks menetlusse astunud parlament ja nõukogu kannavad oma kulud. Asja arutati 5. mail 2026, menetluskeelega prantsuse.
Õiguslik alus: Üldkohtu 11. novembri 2026. aasta otsus IH jt vs komisjon, T-193/25, Euroopa Kohtu 18. aprilli 2024. aasta otsuse DumitrescuEuropa, C-567/22 P–C-570/22 P, järel.
Käsitlege vaidlustamata jäetud enne 2024. aastat makstud sõiduhüvitisi lõplikena ja toetage Dumitrescu-nõudeid ainult jooksvate ja tulevaste maksetega.